Komitee arhiivitalituse roll
Komitee arhiivitalituse ülesanne on korraldada, kaitsta, hallata, kirjeldada ja säilitada komitee dokumentide arhiivifondi ning teha see avalikkusele kättesaadavaks.
Kui dokumendi koostanud talitus on dokumendi arhiivitalitusele edastanud, pannakse see sobivamasse ümbrisesse, digiteeritakse ja salvestatakse füüsiliseks säilitamiseks mikrofiššile. Iga dokumendi kohta koostatakse kirjeldus, et oleks võimalik luua otsinguvahendid (arhiivinimistud).
Kaks arhiivikogu
Arhiiv koosneb komitee kogust, mis sisaldab komitee eritegevuste tulemusena koostatud dokumente, ja presidentide kogust, mis sisaldab iga presidendi ametiaja (kaks aastat ajavahemikus 1994–2010 ja pärast seda kaks ja pool aastat) lõpus presidendi kantselei esitatud dokumente.
Nende kahe kogu dokumendid arhiveeritakse konkreetsete kataloogisüsteemide kohaselt ja nende jaoks kasutatakse eraldi arhiivinimistuid.
Juurdepääs ajalooarhiividele
Arhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist käsitlevate Euroopa õigusaktide kohaselt on komitee arhiividega võimalik vabalt tutvuda 30 aastat pärast nende loomist. Arhiividega tutvumisel tuleb järgida isikuandmete kaitse eeskirju. Enne 30 aasta möödumist avalikkusele kättesaadavaks tehtud mis tahes dokumendid peavad jääma kättesaadavaks ilma piiranguteta.
Uurijad saavad lugemissaali kasutada etteteatamise korral. Juurdepääsu saamiseks tuleb täita julgeolekunõuded, sh esitada isikut tõendav dokument. Soovitud dokumentidest on võimalik saada tasuta koopia.
Lahtiolekuaeg
Esmaspäevast neljapäevani kell 9.00–12.30 ja 14.30–17.00
Reedel kell 9.00–12.30
Suletud ülestõusmispühadel (suur neljapäev, suur reede ja teine ülestõusmispüha), 1. mail, 9. mail, taevaminemispühal (neljapäev ja reede), teisel nelipühal, 21. juulil, 15. augustil, 1. ja 2. novembril ning jõulude ja uusaasta vahelisel ajal