Piirkondade ja linnade olukord Euroopa Liidus

„Aastaaruanne toob välja meie inimeste ja piirkondade probleemid ja kitsaskohad, kuid tunnustab ka ambitsioone, juhtrolli, loovust ja innovatsioonisuutlikkust. See näitab, kuidas ühtekuuluvuspoliitika aitab meil hoida Euroopat seestpoolt tugevana. Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa kõige konkreetsem, detsentraliseeritum ja pikaajalisem stabiliseeriv vahend, mis ühendab meid väärtuste ja üksteise tulevikku tehtavate ühiste investeeringute kaudu. See on Euroopa vastupanuvõime strateegia. Uus eelarveettepanek ähvardab seda riigistada, vähendada selle rahastamist ja lahutada see Brüsselist, sundides piirkondi ja põllumajandustootjaid halastamatusse võitlusse ressursside pärast. Seepärast peame me kõik pühenduma ühtekuuluvuse tulevikule.“

Kata TÜTTŐ, Euroopa Regioonide Komitee president

13. oktoobril 2025 avaldas Euroopa Regioonide Komitee oma kuuenda ELi aastaaruande piirkondade ja linnade olukorra kohta. Aruandes antakse põhjalik ülevaade Euroopa piirkondade kõige pakilisematest probleemidest ja kohalikest lahendustest, mis on aluseks liidu tulevikku puudutavatele poliitilistele otsustele.

Euroopa Regioonide Komitee president Kata TÜTTŐ pidas Euroopa piirkondade ja linnade nädala avamisel kõne piirkondade ja linnade olukorrast, tuginedes aastaaruande järeldustele.

Kooskõlas komitee uute poliitiliste prioriteetidega aastateks 2025–2030 antakse 2025. aasta aruandes ülevaade sellest, kuidas piirkonnad ja linnad tajuvad kliima- ja energiakriisi, demograafilist üleminekut, investeerimisvajadusi, oma tulevast konkurentsivõimet ja valmisolekut tulevasteks kriisideks ning kuidas nad neile reageerivad. Samuti rõhutatakse selles kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli Euroopa pikaajaliste muutuste elluviimisel ning sidusama, vastupanuvõimelisema ja tihedama liidu loomisel.

© Euroopa Liit / Octavian Carare

Uute probleemide hulgas on sel aastal eluase, mis on kodanike ning nende linnade ja piirkondade jaoks kasvav mureallikas. Aastaaruandest selgub, et eluasemeküsimus on struktuurne probleem, mis mõjutab territoriaalset ühtekuuluvust, majanduslikku konkurentsivõimet ja miljonite Euroopa kodanike heaolu.

Lisaks langeb sel aastal aastaaruande avaldamine kokku aruteluga mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle. Sellega seoses on komitee valmis toetama eelarvet, mis suurendab piirkondade ja linnade mõjuvõimu, tugevdab territoriaalset solidaarsust ja tagab, et ühtki paika ega inimest ei jäeta kõrvale. Samal ajal toonitab komitee ka ELi poliitika taasriigistamise ja tsentraliseerimise ohtu, eelkõige seoses ühtekuuluvuspoliitika rahastamisega. Ta kutsub üles looma liitu, mis on ehitatud suunaga altpoolt üles ning kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole mitte ainult Euroopa tuleviku elluviijad, vaid ka kaasloojad.

Vaata 2025. aasta aruande üheksat põhipunkti ELi piirkondade ja linnade olukorra kohta. Digitutvustus on kättesaadav üksnes inglise keeles. 

Eurobaromeetri kiiruuringus, mille tellis Euroopa Regioonide Komitee ja mille viis läbi Ipsos, kogutakse teavet rohkem kui 3300 ELi piirkondlikult ja kohalikult poliitikult, kes esindavad väga erinevaid valimisringkondi eri valitsustasanditel. 

Uuring pakub platvormi kohalikele juhtidele, kellest paljud ei ole komiteega seotud, et jagada oma seisukohti ja teadmisi ELi rahastamisest, majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsusega tegelemise prioriteetidest ning meetmetest, mida kohalikud omavalitsused on võtnud kriisidele ja kliimamuutustele reageerimiseks. 

Kogu ELi hõlmavate tulemuste visuaalne kokkuvõte on kättesaadav inglise keeles. Lisaks on kõigis ametlikes keeltes avaldatud riigipõhised teabelehed, milles võrreldakse riikide andmeid ELi keskmisega.