Vastupanuvõime

Vastupanuvõime ehk kerksus on võime reageerida kriisidele, olgu need siis kliimaga seotud katastroofid, nagu üleujutused ja põuad, või julgeolekuohud. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on suurte üleminekute ja kriisi mõjuga tegelemisel esirinnas. Nende rolli tuleb tugevdada, et nad saaksid asjakohaselt lahendada probleeme sellistes valdkondades nagu energiajulgeolek, toiduga kindlustatus, veemajandus ja kliimameetmed.

Andriy Onufriyenko - Getty Images

Sellel lehel

Algatused

Kliimamuutused

Asjaolu, et ELi linnad ja piirkonnad kannatavad üha enam kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise tagajärgede all, on tõsine probleem, mistõttu tuleb ennetamisele ja kohanemisele suuremat tähelepanu pöörata ning selleks rohkem rahalisi vahendeid eraldada. ELis 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk tuleb saavutada õiguslikult siduva vahe-eesmärgi kaudu vähendada 2040. aastaks CO2 heitkogust 90 % ning suurte ja samal ajal realistlike jõupingutuste abil, mis võimestavad linnu ja piirkondi, nagu on kirjeldatud rohelise kokkuleppe raamistikus.

Veemajanduse kerksus

Veemajanduse kerksuse saavutamine on kriitilise tähtsusega üleilmne ülesanne. See on väga oluline ELi konkurentsivõime jaoks ning vajalik tulemuste saavutamiseks kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse kaitsmise, saaste vähendamise, toiduga kindlustatuse tagamise, ringmajanduse tugevdamise ja rahvatervise edendamise valdkonnas. Seepärast tuleb see integreerida kõigisse asjakohastesse ELi poliitikavaldkondadesse.

Puhas, kindel ja taskukohane energia

Strateegiliste sõltuvuste vähendamiseks ning kliimaeesmärkide ja konkurentsivõime kokkusobitamiseks on vajalik tõhus, majanduslikult kestlik, puhas ja õiglane kohaliku energiasüsteemi ümberkujundamine. On äärmiselt oluline edendada energia mikrotootmist ning detsentraliseeritud ja taastuva energia süsteeme. ELi energiajulgeoleku suurendamiseks ja energiahindade taskukohasuse säilitamiseks on väga tähtis kujundada välja Euroopa energialiit, millega kaasneb täielikult integreeritud ja kogu ELis ühendatud turg.

Piiriülene koostöö

Inimeste ja kaupade piiriülene liikumine on üks parimaid näiteid Euroopa pakutavast lisaväärtusest. Euroopa territoriaalne koostöö tuleb ELi eelarves tähtsale kohale seada. 

Euroopa piiriülene platvorm koondab piiriüleses koostöös osalejaid ning toetab uusi lähenemisviise ja poliitilisi lahendusi.

Tervishoid

Tervishoiutöötajate arvu vähenemine, esmatähtsate ravimite tarneprobleemid, tervisealane ebavõrdsus ning krooniliste haiguste ja vaimse tervise probleemide arvu kasv põhjustavad märkimisväärseid raskusi. Euroopa terviseliidu loomisel ja elluviimisel tuleb nende probleemidega tegeleda, et tagada ühiskonna vastupanuvõime ja strateegiline autonoomia.

Põllumajandus

Maapiirkondi ei tohi kõrvale jätta. Tugev ühine põllumajanduspoliitika on tähtis selleks, et suurendada ELi vastupanuvõimet, kestlikkust, konkurentsivõimet, toidualast sõltumatust ja toiduga kindlustatust ning kaitsta ELi põllumajandustootjaid.  On vaja tugevdada piirkondade rolli ja eraldada piisavalt vahendeid, et lahendada põllumajandussektori ees seisvad mitmesugused raskused, aidata põllumajandustootjaid, kes seda kõige rohkem vajavad, ja toetada üleminekut kestlikule põllumajandusele.

Julgeolek  

Eurooplased ja EL seisavad silmitsi muutuvate ja mitmemõõtmeliste ohtudega. Väga tähtis on olla kriisiks valmis, olgu see siis seotud geopoliitiliste pingete või loodusõnnetustega. ELi poliitikas tuleb täielikult arvesse võtta kohalikku ja piirkondlikku vaatenurka, et kohapealne tegevus oleks tõhus.  

Komitee rõhutab oma vankumatut toetust Ukraina linnadele ja piirkondadele ning väljendab seda Ukraina ülesehitamiseks loodud liidu kaudu. 

Multimeedia