Piirkondade ja linnade olukord: tugev ja detsentraliseeritud ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa vastupanuvõime ja konkurentsivõime võti

„Kohalikudja piirkondlikud juhid tegutsevad selle nimel,et võideldaELi investeeringute natsionaliseerimise vastu ning vältida piirkondade ja põllumajandustootjate sundimist näljamängude võistluseleresources,“ teatas President Tüttő.  

Euroopa Regioonide Komitee on avaldanud kuuenda ELi aastaaruande piirkondade ja linnade olukorra kohta, mida president Kata Tüttőesitles 13. oktoobril23. Euroopa piirkondade ja linnade nädala avaistungil Euroopa,riikideja piirkondade juhtidele, otsustajatele ja sidusrühmadele.  

2025. aasta aruandes uuritakse koos kohalike lahendustega peamisi probleeme, millega EL piirkondlikul tasandil silmitsi seisab. Sellele lisatud uuringus, mille tellis komitee ja viis läbi IPSOS,tuuakse välja mõned peamised põhjused, miks kohalikud ja piirkondlikud poliitikud väärtustavad ELi toetust ja kuidas tuleks nende arvates koostööd kujundada.  

President Tüttő ütles: „Käesolev aastaaruanne näitab meie inimeste ja territooriumide valu- ja survepunkte, kuid selles tunnistatakse ka ambitsioonikust, juhtrolli, loovust ja innovatsioonisuutlikkust. See näitab, kuidas ühtekuuluvuspoliitika aitab meil hoida Euroopat tugevana seestpoolt. See poliitika on Euroopa kõige konkreetsem, detsentraliseeritum ja pikaajalisem stabiliseerimisvahend, mis seob meid väärtuste ja ühiste investeeringute kaudu üksteise tulevikku. See on Euroopa vastupanuvõime strateegia. Uus eelarveettepanek ähvardab selle riigistada, sellest raha maha võtta ja selle Brüsselist lahti ühendada, sundides piirkondi ja põllumajandustootjaid osalema vahendite pärast peetaval näljamängude võistlusel. Seepärast oleme kõik kaasatud ühtekuuluvuse tulevikku.“ 

Avaistungil esinesidpõhisõnavõtugaEuroopa Parlamendi president Roberta Metsola ning EuroopaKomisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide valdkonna juhtiv asepresidentRaffaele Fitto,millele järgnes videosõnum Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula von der Leyenilt. Toimusidtäiendavad paneelarutelud, milles keskenduti tuleviku ühtekuuluvusele ja majanduskasvule, õigusele jääda ja sellele, kuidas linnad hommeehitavad, ning milles osalesidpoliitikud ja eksperdid. 

Mõnedpiirkondade ja linnade olukorda käsitleva ELi aastaaruandeolulisemad punktid on järgmised: 

• ELi regionaalarengu rahastamine on pikka aega soodustanud majanduslikku lähenemist,kusjuures piirkonnad ja linnad juhivad projekte ühiselt, rakendavad üle 70 % ELi poliitikast ja haldavad kahte kolmandikku avaliku sektori kulutustest. Komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta nõrgendab seda sidet, koondades otsused ühte kavasse iga liikmesriigi kohta. Selline tsentraliseerimine võib kahjustada suuri arengupüüdlusi kõigis ELi piirkondades, kuna kõigile sobiv ühtne lähenemisviis ei saa lahendada puhtale ja õiglasele üleminekule iseloomulikke kohalikke probleeme ega taastada konkurentsivõimet. Ainult kohapõhine lähenemisviis, mis tugineb kohalikele lahendustele ja detsentraliseeritud strateegiatele, saab saavutada liidu eesmärgid ühtekuuluvuse, vastupanuvõime japroportsionaalsusevaldkonnas.  

• Paljud kogukonnad seisavad silmitsi kasvavate riskidega, mis tulenevad mitmest loodus- ja kliimakatastroofist,kusjuures iga viies elanik puutus kokku mitme ohuga, enamik eurooplasi tundis end ettevalmistamata ja ainuüksi 2024. aasta üleujutused põhjustasid 18 miljardi euro ulatuses kahju. Kavandatav mitmeaastane finantsraamistik oleks samm tagasi vastupanuvõimega seotud poliitikameetmete puhul, kuna looduspõhised lahendused võidakse kõrvale jätta, programm LIFE lõpetatakseja ühtekuuluvuspoliitika peamised keskkonnaalgatusedon ohus. 

• 47 miljonit eurooplast ei suuda oma kodu piisavalt kütta,mis toob esile energiaostuvõimetuse suurenemise alates 2020. aastast ning vajaduse jätkata ühtekuuluvuspoliitika toetust energiatõhususele, taastuvatele energiaallikatele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele. 

• Kohalikujulgeoleku vastupidavusvõime on surve all,elutähtsat taristut ähvardavad küberründed, poliitikat häiriv väärteave ning piirkonnad peavad tugevdama tsiviilvaldkonna valmisolekut ja kaitsega seotud tööstusklastreid, nagu on kajastatud komitee uues kaitse töörühmas. 

• EL seisab silmitsi ulatusliku ja kuluka eluasemekriisiga,mille puudujääk on 2,3 miljonit ühikut aastas ja mis nõuab hinnanguliselt 270 miljardit eurot aastas,mistõttu on vaja tihedat koostööd piirkondade ja linnadega, et tagadaeluasemetaskukohasus.

• Prognooside kohaseltväheneb 2050. aastakselanikkondkolmest piirkonnast kahes, mõjutades eelkõige maapiirkondi,mis rõhutab vajadust tugevama sotsiaal-majandusliku poliitika järele, et toetada demograafilisi üleminekuid. 

• Maapiirkondade avalikud teenused,mis on üliolulised,kuid surve all, nõuavad valdkonnaüleseid investeeringuid, maksusoodustusija sihtotstarbelistabi, kuna 36 % maapiirkondade elanikest peab teenuste kvaliteeti kõige pakilisemaks probleemiks, hoolimata pikaajalistest kulutuste kärbetest.

• Sooline ebavõrdsus on endiselt märkimisväärne, kusjuures tööhõivelõhed on liikmesriikides püsivad ja naised on alaesindatud, moodustades 2025. aastal 286 piirkondlikust assambleest enamuse ainult 26s. 

Taustteave  

• ELi iga-aastase aruande piirkondade ja linnade olukorra kohta veebileht,mis sisaldab president KataTüttőtäielikku kõnet, täielikku aruannet, teabelehti ja varasemaid väljaandeid. 

• Videod ja pildid2025. aastaEuroopa piirkondade ja linnade nädala kõnest ja avaistungist. 

• 2025. aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädal toimus paralleelseltkomitee täiskogu 168.istungjärguga (14.–15.oktoober).  

• Komitee prioriteedid 2025–2030: komitee kutsub üles tugevdama ühtekuuluvust, vastupanuvõimet ja lähedust, et luua õiglasem, reageerimisvõimelisem ja inimkesksem EL. 

Võtke ühendust  

Hélène Dressen
Tel: +32 471502795
helene.dressen@cor.europa.eu