Intervjuu Euroopa Regioonide Komitee raportööri Sari Rautioga teemal „Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“

Olete Euroopa Regioonide Komitee raportöör arvamusele tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille COTERi komisjon võttis vastu mõni päev tagasi ja mida tutvustatakse komitee täiskogu istungjärgul 2026. aasta märtsis. Kas saaksite kokku võtta arvamuse kolm peamist sõnumit?

Minu arvamus põhineb komitees kohalike ja piirkondlike juhtide ning peamiste sidusrühmadega peetud erinevatel aruteludel ja tagasisidel. Usume, et:

· Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma partnerlusel ja subsidiaarsusel põhineva Euroopa solidaarsuse selgrooks. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peab olema otsustav roll investeeringute kavandamisel ja rakendamisel.

· Mitmeaastane finantsraamistik peab tagama stabiilse ja prognoositava rahastamise, eelkõige ühtekuuluvuse jaoks, ning tugevdama ELi suutlikkust reageerida uutele probleemidele, nõrgendamata seejuures ühiselt hallatavaid vahendeid.

· Oluline on tugev kohapõhine ja tulemustele suunatud lähenemisviis, milles tunnistatakse piirkondlikke tugevaid külgi, kaitstakse kohalikku demokraatiat ning tagatakse, et lihtsustamine ja paindlikkus ei jäta kohalikke omavalitsusi kõrvale ega kahjusta Euroopa pikaajalist investeerimisstrateegiat. Euroopa vajab kõiki mootoreid. 

Kuidas hindate Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kirja, milles ta näib olevat valmis esialgset mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut veidi muutma?

Mul on hea meel komisjoni presidendi avatuse üle kohandada esialgset mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut. Selles muutuses võetakse arvesse piirkondade ja linnade tõstatatud probleeme. Muudetud tekst on siiski puudulik: sellega ei nähta ette sihtotstarbelist eelarvet kõigile piirkonnakategooriatele ega tagata eraldiseisvat aluslepingul põhinevat ühtekuuluvuspoliitikat.

Nõue, et liikmesriigid põhjendaksid vähem kui 25 % vähendamist enam arenenud ja üleminekupiirkondade puhul, on samm õiges suunas, kuna see kinnitab, et ühtekuuluvus tuleb saavutada kogu Euroopas.

Läbirääkimised kaasseadusandjate – Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu – vahel alles algavad. Komitee tegutseb jätkuvalt täiel määral selle nimel, et lõplik kokkulepe tugevdaks ühtekuuluvust kui konkurentsivõime, kaitse ja õiglase ülemineku peamist vahendit ning parandaks kodanike igapäevaelu.

Te kuulusite eksperdirühma, mille Euroopa Komisjon määras (eelmisel ametiajal) selle poliitika tuleviku üle arutlema. Kas mõni selle eksperdirühma aasta tagasi esitatud ettepanek kajastub komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus?

Eksperdirühma liikmena tunnustan mitmeid meie ideid komisjoni ettepanekus: taaskinnitamine, et ühtekuuluvus on Euroopa solidaarsuse jaoks keskse tähtsusega, suurem keskendumine paindlikkusele ning arusaam, et konkurentsivõime, julgeolek ja rohepööre sõltuvad kõik pikaajalistest investeeringutest meie piirkondadesse ja linnadesse.

Mõned olulised elemendid on siiski veel puudu. Nõudsime eraldi aluslepingul põhinevat ühtekuuluvuspoliitikat, millel oleks kaitstud eelarve, selge ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõte ja siduv mitmetasandiline valitsemine, et piirkondlikud eksperditeadmised kujundaksid tõepoolest ELi investeeringuid.

Kavandatavad riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad ning taasriigistamise oht on selle mõttega vastuolus. Seega, kuigi meie töö on järjepidev, peame läbirääkimiste käigus ettepanekut parandama, et saavutada tõeliselt jagatud ja vastupanuvõimelise Euroopa ülesehitamiseks vajalik ambitsioonitase.

Siiani näib Euroopa Parlament olevat vägagi kooskõlas linnade ja piirkondade muredega. Mõned Euroopa Parlamendi juhtivad liikmed olid koos #CohesionAlliance’i liikmetega avaliku protesti päeval, millega ka teie ühinesite. Kas olete nendega ühenduses? Kuidas te Euroopa Parlamendi liikmetega töötate?

Euroopa Parlament on olnud piirkondade ja linnade tugev liitlane ning ma tahan tänada meie partnereid – eriti fraktsiooni PPE ja ka fraktsiooni S&D – juba saavutatud oluliste edusammude eest. Käesoleva aasta alguses, enne ettepaneku avaldamist, arutasin erinevaid küsimusi mõjukate PPE fraktsiooni liikmetega eelarve- ja struktuuripoliitika töörühmas. Sellest ajast alates olen jätkanud dialoogi erinevates formaatides ja kohtumistel, sealhulgas regionaalarengukomisjonis (REGI) toimunud avalikul kuulamisel.

Samuti suhtlen regulaarselt riigijuhtidega nii valitsuses kui ka opositsioonis. Eelseisvatel kuudel on peamisteks partneriteks nii parlament kui ka nõukogu. Teen nendega tihedat koostööd tagamaks, et lõplikud õigusaktid kajastaksid Euroopa vajadusi, sest see eelarve ei ole seotud üksnes arvudega. See puudutab demokraatiat, kohalikku otsustusprotsessi ja meie kodanike igapäevast elukvaliteeti. Euroopa tulevik vajab kõiki piirkondi ja linnu.