Piirkonnad ja linnad nõuavad lihtsamaid digivahendeid ja suuremat küberturvalisuse alast suutlikkust

ECONi komisjoni liikmed rõhutasid ka vajadust kohapõhise lähenemisviisi järele ELi tööstuse ja kiirendamispoliitika suhtes.

Majanduspoliitika komisjoni (ECON) 23. aprilli koosolekul keskenduti peamiselt Euroopa konkurentsivõime ja vastupanuvõime tugevdamisele digiülemineku, küberturvalisuse ja tööstuspoliitika edusammude kaudu, tagades samal ajal kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisava toetamise ja aktiivse kaasamise. Kohalikud ja piirkondlikud juhid võtsid vastu arvamuse eelnõu, milles kutsutakse üles lihtsustama digitaalseid avalikke teenuseid kasutajasõbraliku Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu. Samuti käsitleti kasvavaid küberturvalisuse probleeme ning seda, kuidas viia tööstus- ja kaitsealgatused kooskõlla territoriaalsete vajadustega.

Digitaalsete avalike teenuste lihtsustamine

Digitaalne ümberkujundamine on Euroopa konkurentsivõime peamine liikumapanev jõud ja majandusliku tootlikkuse nurgakivi. Siiski on endiselt keerukad menetlused ning regulatiivne ja halduskoormus, mis takistavad jätkuvalt ühtse turu täielikku potentsiaali. Sellega seoses võtsid ECONi komisjoni liikmed vastu arvamuse eelnõu Euroopa ettevõtluskukrute kohta, rõhutades, et need tuleb kavandada lihtsate, kasutajasõbralike ja kulutõhusate lahendustena, mis on eelkõige kohandatud VKEde, mikroettevõtete ja idufirmade vajadustele, et toetada ettevõtete piiriülest kasvu. Nad rõhutasid, et EBWd peaksid võimaldama ühekordsuse põhimõtet, allo wing busi nesses et submi t data single time and reuse it across different administrative procedures. Samuti nõudsid nad sihipärast teadlikkuse suurendamist ja selgeid suuniseid, et tagada laialdane kasutuselevõtt, samuti piisavat rahalist toetust, tehnilist abi ja koolitust, et aidata kohalikel omavalitsustel täita uusi kohustusi.

Raportöör ja Vrútky linnapea Branislav Zacharides (SK/ECR) ütles: „Ettevõtluskukrute kasutuselevõtt toob avaliku sektori asutustele kaasa uusi halduskohustusi, mis võivad olla eriti koormavad väiksematele omavalitsustele. Seepärast kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisava tehnilise suutlikkuse suurendamise ja rahalise toetuse, et digiidentiteeditaskud saaksid pakkuda tõelist lisaväärtust.“

Arvamus on kavas vastu võtta 1.–2. juulil toimuval komitee täiskogu istungjärgul.

Suured valguskülluse küberturvalisuse riskid ja vajadus koordineeritud jõupingutuste järele, et tugevdada vastupanuvõimet kõigil valitsemistasanditel, käsitlesid ECONi komisjoni liikmed ka eelseisvat küberturvalisuse läbivaatamist ja digivõrkude määrust, mille eesmärk on tugevdada digitaristu vastupanuvõimet ja kiirendada kiiret ühenduvust. Kohalikud ja piirkondlikud juhid märkisid, et need algatused suurendavad märkimisväärselt piirkondade ja omavalitsuste vastutust ning toetavad neid eesmärke. ECONi komisjoni liikmed hoiatasid, et uued kohustused võivad avaldada survet kohalikele omavalitsustele, eelkõige neile, kellel on piiratud ressursid ja tehnilised eksperditeadmised. Nad nõudsid piisavat rahalist toetust, koolitust ja suutlikkuse suurendamist, et kõik ametiasutused suudaksid uusi nõudeid täita.

ECONi komisjoni liikmed hääletavad 6. juulil toimuval koosolekul arvamuse „Digivõrkude õigusakt, küberturvalisuse 2. õigusakt ja küberturvalisuse 2. direktiivi muudatusettepanek“ üle, mida praegu valmistab ette Praha linnavolikogu liige Zdeněk Hřib (CZ/Rohelised).

Tööstus ja kaitse

Koosolekul arutasid ECONi komisjoni liikmed ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava ja tööstuse kiirendi õigusakti, keskendudes nende territoriaalsele mõjule ja rõhutades vajadust sidusa kohapõhise lähenemisviisi järele. Nad rõhutasid, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata mitte ainult rakendamisse, vaid ka investeerimisprioriteetide ja tööstusstrateegiate kujundamisse. Liikmed rõhutasid tungivat vajadust tugevdada ELi kaitsevõimet, suurendades tootmist, kindlustades tarneahelaid ning investeerides strateegilistesse ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiatesse. Samuti rõhutasid nad vajadust tasakaalustada konkurentsivõimet, strateegilist autonoomiat ja CO2 heite vähendamist, vältides samal ajal ülemäärast halduskoormust või piirkondlikke erinevusi, märkides linnade ja piirkondade keskset rolli riigihangetes ja tööstuse kiirendamise valdkondades. Järelduste kohaselt võib mõlema raamistiku integreerimine maksimeerida julgeoleku-, tööstuspoliitika ja ühtekuuluvuse koostoimet, tuues käegakatsutavat kasu kohalikule majandusele.

Arutelude tulemused aitavad koostada arvamusi ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava kohta, mida praegu koostab Białystoki linnapea Tadeusz Truskolaski (PL/EA), ja tööstuse kiirendi seaduse kohta, mida praegu koostab Marc he-En-Famenne’i linnavolikogu liige Willy Borsus (BE/Renew).

Ka koosoleku ajal

ECONi komisjoni liikmed pidasid arutelu selle üle, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad tegeleda soolise kallutatusega olulises valdkonnas, tagades nende süsteemide õiglase, läbipaistva ja vastutustundliku kasutamise, tugevdades ja töötajate suutlikkust, säilitades inimjärelevalve ja võttes nende kasutuselevõtuks vastu selged eetikastandardid. Nad kasutasid ka riigiabiga seotud üldise grupierandi määruse läbivaatamist. Liikmed rõhutasid, et kuigi üldise grupierandi määruse kohaste laiendatud paindlikkusmeetmete eesmärk on suurendada investeeringuid, võivad need kaasa tuua ebaühtlase territoriaalse ja konkurentsimõju – kuna jõukamad piirkonnad suudavad paremini abi anda –, mis võib suurendada piirkondlikke erinevusi.

ECONi komisjoni liikmed määrasid Lazio maakonna elaniku Roberta Angelilli (IT/ECR) raportööriks arvamusele „EU Inc. – uued eeskirjad, mille eesmärk on muuta liidu ettevõtjate elu lihtsamaks“ ning Inowrocławi maakonna volikogu liikme Adam Banazaki (PL/EA), kes on arvamuse „Tööstuslik merendusstrateegia“ raportöör.

Täiendav teave

• Videod ja fotod koosolekust.

• Euroopa ettevõtluskukrud on 19. novembril 2025 avaldatud Euroopa Komisjoni digipaketi üks peamisi väljundeid. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse need digiidentiteeditaskud ühtlustatud digitaalse lahendusena, et vähendada halduskoormust ning võimaldada äriühingutel ja avaliku sektori asutustel turvalisel ja kasutajasõbralikul viisil tuvastada, autentida ja vahetada andmeid, millel on täielik õiguslik mõju kogu Euroopa Liidus.