Noored peavad aitama kujundada tulevikku, mitte seda pärima

Kuidas saavad piirkonnad ja linnad anda noortele tugevama hääle otsustes, mis kujundavad nende tulevikku? See küsimus oli Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames toimunud Euroopa Regioonide Komitee seminari „Tulevikusuundade strateegiline analüüs, kus noored on peamised osalejad“ keskmes.

Arutelu avades rõhutas komitee tulevikusuundade analüüsi koordinaator Jelena Drenjanin kasvavat paradoksi: kuigi tänapäeva väljakutsed nõuavad pikaajalist mõtlemist, keskenduvad poliitilised süsteemid sageli vahetutele muredele ja valimistsüklitele. Ta väitis, et tulevikusuundade strateegiline analüüs võib aidata poliitikakujundajatel võtta arvesse nii noorte kui ka tulevaste põlvkondade huve.

Mitmed sõnavõtjad tõid konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas noori saab poliitika kujundamisse kaasata.

Korsika Assamblee president Marie-Antoinette Maupertuis selgitas, kuidas Corsica Pruspettiva 2050 projekt kaasab Assemblea di a Giuventù saare tuleviku nelja stsenaariumi arutamisse, andes noortele otsese rolli aruteludes muutuste üle, millega Korsika võib 2050. aastaks kokku puutuda. Noori osalejaid julgustati mitte ainult kommenteerima olemasolevaid suundumusi, vaid ka ette kujutama, mis on tänapäeval mõeldamatu.

Jacob Ellis Walesi tulevaste põlvkondade volinikust juhtis tähelepanu Aberfani katastroofile 1966. aastal, kui kokkuvarisenud söe riknemise ots mattis kooli ja nõudis 116 lapse elu, mis tuletas teravalt meelde lühiajalise mõtlemise kulusid. Ta väitis, et institutsioonid peaksid kaitsma tulevaste põlvkondade huve ja et tulevane mõtlemine peaks saama koolihariduse korrapäraseks osaks.

Nicola Spano Teadusuuringute Ühiskeskusest tutvustas Euroopa Komisjoni tööd põlvkondadevahelise õigluse valdkonnas. Ta tutvustas, kuidas ELi poliitikalabor kasutab spekulatiivset disaini, et stimuleerida kujutlusvõimet ja siduda tänased otsused tulevaste põlvkondade vajadustega. Tuleviku ennustamise asemel loovad need meetodid dialoogi inimestega, kes ei ole veel sündinud, aidates poliitikakujundajatel kaaluda tänapäeva valikute pikaajalisi tagajärgi.

Euroopa Noortefoorumit esindades tõi Marin Capan esile sellised vahendid nagu noortekontrollid ja noortetestid, millega hinnatakse, kuidas poliitika mõjutab nooremaid põlvkondi. Ta väljendas heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon kasutab neid vahendeid üha rohkem, ning märkis, et Euroopa Regioonide Komitee on samuti toetanud noorte perspektiivide suuremat arvessevõtmist poliitikakujundamises.

Põhisõnum oli selge: tulevik ei tohiks juhtuda ainult noortega. Seda tuleks kujundada koos nendega ja tulevasi põlvkondi silmas pidades. Tulevikusuundade strateegilise analüüsi ja sisulise osalemise kaudu saavad linnad, piirkonnad ja Euroopa institutsioonid teha otsuseid, mis vastavad tänapäeva vajadustele, kaitstes samal ajal paremini nende huve, kes pärivad tagajärjed.