Kardiovaskulaarsete haiguste vastu võitlemiseks on vaja kooskõlastatud tegevust

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nõuavad tugevamat ennetamist ja suuremat rolli ELi turvalise südame kavas.

Piirkonnad ja linnad on võtnud vastu soovitused südame-veresoonkonna haiguste sagenemise vastu võitlemiseks, nõudes tugevamaid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kaubanduslikke ennetusmeetmeid ning riigi tasandist madalama tasandi juhtimise suuremat rolli ELi turvalise südame tegevuskavas. Arvamus võeti Milano linnavolikogu liikme Carmine Pacente (IT/Renew Europe) juhtimisel vastu Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul 13. oktoobril.

Südame-veresoonkonna haigused on Euroopa Liidus peamine surmapõhjus, põhjustades igal aastal üle 1,7 miljoni elu ja mõjutades ligikaudu 62 miljonit inimest, millel on suur mõju rahvatervisele, ühiskonnale ja majandusele. Kuid südame-veresoonkonna haigused on suures osas välditavad ja seotud muudetavate riskiteguritega, mida kujundavad keskkonna-, sotsiaalsed, geneetilised ja majanduslikud tegurid. Kui täiendavaid meetmeid ei võeta, suureneb südame-veresoonkonna haiguste arv 2050. aastaks prognooside kohaselt 90 %, mis muudab oluliseks ennetamise ja koordineeritud tegevuse kõigil valitsemistasanditel.

Komitee rõhutab oma arvamuses kahetsusega, et turvalise südame kavas ei tunnistata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel, avastamisel ja ravimisel. Arvamuses kutsutakse Euroopa Komisjoni üles integreerima riigi tasandist madalama tasandi valitsemist kogu kava rakendamise tegevuskavasse, juhtalgatustesse ja rahastamismehhanismidesse. Komitee taunib ka asjaolu, et vähem kui pooltel ELi 27 liikmesriigist on riiklikud südame-veresoonkonna tervisekavad, ning kutsub liikmesriike üles töötama sellised kavad välja tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

Arvamuses esitatakse ka mitu ennetussoovitust, mille eesmärk on tegeleda südame-veresoonkonna tervist mõjutavate sotsiaalsete ja kaubanduslike teguritega, sealhulgas tubaka, kehalise aktiivsuse, alkoholi ja toitumisega. Samuti nõutakse selles rangemaid õhukvaliteedi standardeid, fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ning keskkonna- ja südame-veresoonkonna tervise alaste teadusuuringute ja poliitika süstemaatilist ühtlustamist.

Vastupanuvõimelised, kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiusüsteemid on vajalikud ka selleks, et tagada pidev ja koordineeritud ravi kogu patsiendi teekonna jooksul – alates ennetamisest ja varajasest avastamisest kuni ravi ja rehabilitatsioonini. Piirkonnad ja linnad nõuavad tugevat ELi tervishoiutöötajate strateegiat ning selge Euroopa eesmärgi kehtestamist, et vähendada soolist ja territoriaalset ebavõrdsust südame-veresoonkonna suremuses ja haigestumuses. Arvamuses rõhutatakse ka märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi südame-veresoonkonna suremuses ja tervisealases ebavõrdsuses kogu ELis ning rõhutatakse vajadust tegeleda paremini konkreetsete probleemidega, millega seisavad silmitsi väikesed maa- ja mägipiirkonna omavalitsused. Seetõttu kutsub komitee üles looma ebakindlate piirkondade jaoks spetsiaalse rakendusraamistiku.

Tsitaat

Raportöör Carmine Pacente (IT/Renew Europe), Milano linnavolikogu liige: „Südame-veresoonkonna tervis peab saama Euroopa ühiseks prioriteediks, alustades ennetamisest ja kohapealsest tegevusest. Linnad ja piirkonnad, sealhulgas väikseimad maakogukonnad, saavad anda tugeva ja konkreetse panuse linnaplaneerimise, toiduhangete ja koolihariduse kaudu. Linnad ja piirkonnad on eesliinil tervislikumate eluviiside edendamisel, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel ning selle tagamisel, et igal kodanikul oleks juurdepääs ennetusele ja kvaliteetsele hooldusele, olenemata sellest, kus nad elavad. ELi turvalise südame kavaga on meil võimalus muuta Euroopa ambitsioon konkreetseks tegevuseks. Elude päästmiseks kogu Euroopas peavad piirkonnad ja omavalitsused olema täieõiguslikud partnerid, kellel on tegutsemisvahendid.“

Taustteave

• Fotod ja videod täiskogu istungjärgust.
• Jälgige pressiteenistuse kontot X-is.
• Enamikus ELi liikmesriikides vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tervishoiuteenuste kavandamise, kavandamise, rahastamise, osutamise või järelevalve eest. Need kujundavad ka paljusid kavaga „Safe Hearts“hõlmatud poliitikavaldkondi, sealhulgas haridust, sotsiaalhoolekandet, riigihankeid, linna- ja maakasutuse planeerimist, sporti ja tervise edendamist.
• Euroopa Komisjon avaldas 16. detsembril 2025 osana üldisest tervisepaketist kava „Ohutud südamed“. Rohkem teavet.
• Käesolev arvamus võetakse vastu nädal pärast esimest ELi sõeluuringute nädalat (28. september – 4. oktoober), mille Euroopa Komisjon algatas, et toetada programmi Safe Hearts raames tehtavaid jõupingutusi. See toob kokku partnerid kogu Euroopast, et julgustada inimesi end proovile panema ja suurendada teadlikkust ennetamisest riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toimuvate ürituste kaudu. Rohkem teavet.
• Euroopa ennetava kardioloogia ajakirja 2024. aasta septembris avaldatud aruandes südame-veresoonkonna haiguste ülemaailmse koormuse kohta prognoositi, et südame-veresoonkonna haigused suurenevad 2050. aastaks 90 %.
• 27-st ELi liikmesriigist 13-l on riiklik tervisekontrolli poliitika või programmid, mis on suunatud südame-veresoonkonna haigustele ja nendega seotud kroonilistele haigustele; Austria, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Sloveenia. Rohkem teavet.

Kontaktisik:

Hélène Dressen

Telefon: +32 471502795

Helene.dressen@cor.europa.eu