Regioonide Komitee presidendi avaldus paavst Franciscuse vastuvõtmise kohta

Sügava kurbusega leinan ma paavst Franciscuse lahkumist, mis on alandlikkuse ja kaastunde suunav valgus.

Tema pühendumus ühtsuse ja mõistmise edendamisele kõigi inimeste seas on meie kogukondi sügavalt mõjutanud.

Piibli esimestest lehekülgedest leiame Paabeli loo, mis sümboliseerib seda, mis juhtub siis, kui inimlik auahnus ületab alandlikkuse. Inimesed, kes on küll keeleliselt ühtsed, kuid keda juhib uhkus, püüavad ehitada taevasse torni – puhta hierarhia ja kontrolli projekti. Kuid ilma vundamendita, mis põhineb jagatud tähendusel, vastutusel ja tõel, variseb struktuur segaduseks ja killustumiseks. See lugu ei ole ainult jumalikust karistusest, vaid hoiatusest: Kui me püüdleme ülevuse poole ilma end teenimata, koostööta ja alandlikkuseta, kutsume üles kaosele.

Paavst Franciscus rõhutas sageli, et meie linnade ehitamisel ei tohiks me seada eesmärgiks kõrgeid kõrgusi, vaid pigem keskenduda alandlikule, igapäevasele pühendumisele kaasatusele ja kogukonnale. Nagu ta targalt märkis: "Küsimus ei ole torni edasises tõstmises, vaid ruudu laiendamises, ruumi tegemises, igale inimesele võimaluse andmises täita ennast ja oma perekonda ning avada end osadusele teistega."

Austagem tema pärandit, võttes omaks need põhimõtted, tehes koostööd, et luua ruumid, kus iga inimene saab areneda ja üksteisega harmooniliselt suhelda.