Tee COP30-le: Kohalikud ja piirkondlikud juhid kohtuvad Brasiilia ELi suursaadikuga

⁇ Käesoleva aasta novembris Brasiilias toimuva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 30. istungjärgu (COP30) raames pöördus Brasiilia suursaadik Euroopa Liidu juures 5. mail komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni liikmete poole, et tutvustada COP30 eesistujariigi eesmärke ja kavasid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks. Eraldi arutelus rõhutasid kohalikud ja piirkondlikud juhid vajadust tagada usaldusväärne ja taskukohane energia kõigile eurooplastele pärast eelmise nädala enneolematut elektrikatkestust Hispaanias ja Portugalis.

Pariisi kokkuleppe osalised peaksid esitama oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panused õigeaegselt COP30-ks, mis toimub 10.–21. novembril 2025 Brasiilia Amazonia piirkonnas Belémi linnas. Brasiilia suursaadik ELi juures Pedro Miguel da Costa e Silva märkis, et Brasiilia on esitanud ambitsioonika ja uuendusliku riiklikult kindlaksmääratud panuse, ning kutsus Euroopa Liitu tungivalt üles tegema sama. Samuti tuletas ta meelde, et Brasiilia on föderaalriik, ning mõistab seega linnade ja piirkondade keskset rolli selles protsessis.

„Selleks et COP30 oleks pöördepunkt – üleminek läbirääkimistelt tõeliste kliimameetmete rakendamisele – on äärmiselt oluline toetada kohalikku tasandit.  Olen kindel, et kohalik ja piirkondlik mobiliseerimine ELis ja Brasiilias edendab sisulisi edusamme kliimamuutuste vastases võitluses,“ ütles suursaadik da Costa e Silva.

Suursaadik da Costa e Silva pidas ka kahepoolse kohtumise ENVE komisjoni esimehe Kostas Bakoyannis ⁇ (EL/EPP) ja komitee raportööri Nadia Pellefigue ⁇ (FR/PES) osavõtul, et arutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist Belémis. ENVE komisjon võttis vastu pr Pellefigue'i arvamuse eelnõu, milles kutsutakse riikide valitsusi üles kaasama linnu ja piirkondi uutesse riiklikult kindlaksmääratud panustesse, eriti praeguses geopoliitilises kontekstis, kus mitmepoolsus on ohus ja riigi tasandist madalama tasandi kliimadiplomaatial on meetmete edendamisel keskne roll.

„Kliimameetmed ja konkurentsivõime peavad käima käsikäes – see on ELi ning selle piirkondade ja linnade strateegiline vajadus. Praeguses ülemaailmse ebastabiilsuse olukorras on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsid olulisemad kui kunagi varem. Ilma Pariisi kokkuleppe ja sellest ajast alates toimuvate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsideta ei oleks me kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osas praegu seal, kus me praegu oleme, ning liiguksime ülemaailmse temperatuuri veelgi halvema tõusu suunas,“ rõhutas Oksitaania piirkonna asepresident raportöör Pellefigue.

Bologna linnapea Matteo Lepore ⁇ (IT/PES) määrati arvamuse „Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava
väljatöötamine“ raportööriks. Hr Lepore kutsus ENVE komisjoni liikmeid ka õppekülastusele 19. juunil Bolognas toimuvale kliimamuutustega kohanemise missiooni Vahemere foorumile.

Taskukohane, stabiilne ja puhas energia kõigile ELi linnadele ja piirkondadele

ENVE komisjoni liikmed vahetasid arvamusi energeetika peadirektoraadi ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi esindajatega hiljutiste ELi ettepanekute üle, mille eesmärk on tagada energia taskukohasus ja -julgeolek ning avada konkurentsivõime, jätkates samal ajal üleminekut puhtale energiale. Arutelu oli väga õigeaegne pärast eelmise nädala enneolematut elektrikatkestust Hispaanias ja Portugalis.

ENVE komisjoni esimees, Ateena linnavolikogu liige Kostas Bakoyannis ⁇ (EL/EPP) ütles: „EL vaatab läbi õigusraamistikud, et tagada meie energiasüsteemide paindlikkus ja vastupidavus. Hiljutised ELi ettepanekud, nagu puhta tööstuse kokkulepe, taskukohase energia tegevuskava ja valmisolekustrateegia, annavad olulise võimaluse viia kliimaeesmärgid kooskõlla majandusliku vastupanuvõimega. Meie väljakutse seisneb õige tasakaalu leidmises energiasüsteemi ümberkujundamise edendamise ja tööstuse tugevuse säilitamise vahel. Lõppkokkuvõttes on rohepöörde kiirendamine ainus kestlik viis vähendada ELi energiakulusid ning suurendada meie autonoomiat ja energiajulgeolekut.“

⁇ Łódźi linnapea ja komitee arvamuse ⁇ „Taskukohase energia tegevuskava“ raportöör Hanna Zdanowska ⁇ (PL/EPP) ütles: „Eelmise nädala elektrikatkestus näitas, et ELi energiasüsteemid ei ole veel tänasteks väljakutseteks valmis ning kohalikud omavalitsused tunnevad selle mõju esimesena. Enamik Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei suuda praegustes õiguslikes ja finantstingimustes energiasüsteemi ümberkujundamist üksi ellu viia. See nõuab märkimisväärseid investeeringuid, mis ei tasu end kiiresti ära ja suurendavad võlataset. Seepärast kutsun tungivalt üles eraldama järgmises mitmeaastases eelarves linnadele otsest sihtotstarbelist ELi rahastust. Kohalikele omavalitsustele tuleb anda volitused energiasüsteemi õiglaseks ja tõhusaks ümberkujundamiseks.“

⁇ Gävle linnavolikogu aseesimees ja komitee puhta tööstuse kokkuleppe teema raportöör William Elofsson ⁇ (SE/EPP) juhtis tähelepanu sellele, et tema arvamuse eelnõus ⁇ „rõhutatakse tungivat vajadust tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel, laiendades tarneid, käsitledes võrgupiiranguid ja edendades tehnoloogianeutraalsust. Samuti kutsutakse selles üles arukamatele lubadele ja suuremale vastupanuvõimele energiasüsteemides, et tagada õiglane ja tõhus CO2 heite vähendamise protsess.“

Liikmed võtsid vastu ka arvamuse eelnõu avaliku ja erasektori vahendite kaasamise kohta puhtale energiale ülemineku dialoogide järelmeetmete võtmiseks. Västerbotteni maavolikogu liige, raportöör ⁇ Åsa Ågren Wikström ⁇ (SE/EPP) ütles: „Mitme kriisi – geopoliitiliste pingete, kliimamuutuste ja kasvava protektsionismi – ajal muutub veelgi pakilisemaks vajadus kiirendada üleminekut puhtale energiale. See ei ole ainult kliimaküsimus. Küsimus on majanduslikus vastupanuvõimes ja sõltumatuses. Meie sõltuvuse vähendamine imporditud fossiilkütustest, eelkõige ebastabiilsetelt turgudelt, tähendab tugeva, iseseisva ja konkurentsivõimelise Euroopa ülesehitamist. Selle saavutamiseks on meil vaja tulevikukindlat, ringluspõhist ja kliimaneutraalset tööstusbaasi. Puhta tööstuse kokkulepe on oluline samm edasi. Kuid me peame olema selged: ümberkujundamine toimub kohapeal, mitte ainult Brüsselis. Meie jaoks tähendab see töökohti ja arengut kõigis meie piirkondades.“