EIP uuring näitab, et Euroopa linnad kavatsevad tugevdada kliimameetmeid ja sotsiaalset taristut

Enamik ELi linnu kavandab rohkem investeeringuid, et võidelda globaalse soojenemise vastu ning laiendada riiklikke eluasemeid, koole ja haiglaid, selgub Euroopa Inestment Banki (EIP) uuest uuringust. Lisaks kulutab 56 % küsitletud ELi omavalitsustest järgmise kolme aasta jooksul rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja 53 % sotsiaalse taristu eelarve suurendamisele. Euroopa linnad soovivad üha enam kasutada lisaks traditsioonilistele riiklikele ja ELi toetustele uusi arengu rahastamise allikaid.

EIP uue uuringu kohaselt kavatseb enamik Euroopa linnu kulutada rohkem kliimamuutuste vastu võitlemisele ning riiklike eluasemete, koolide ja haiglate arvu suurendamisele. EIP 2025. aasta omavalitsuste uuring näitab, et 56 % soovib teha suuremaid investeeringuid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja 53 % kavatseb järgmise kolme aasta jooksul suurendada sotsiaalse taristu eelarvet.

EIP avaldas täna aruande, mis langeb kokku Euroopa Regioonide Komitee konverentsiga Brüsselis, et arutada Euroopa linnainvesteeringute vajadusi ja toetada ELi linnade poliitilist tegevuskava.

Uuring hõlmab 1 002 ELi omavalitsust, mille rahvaarv ulatub mitmest tuhandest saja tuhandeni, kusjuures kokku on neid ligikaudu 26 miljonit (umbes 6 % EL 27 kogurahvastikust). Esindatud on kõigi liikmesriikide omavalitsused: Saksamaal 131 ja Itaalias 107 ning Küprosel ja Luksemburgis viis omavalitsust. Nagu ka eelmise, 2022. aasta uuringu puhul, on välja jäetud riikide pealinnad ja territooriumid väljaspool Euroopat ning osalenud linnad tegid seda anonüümselt.

Kuigi riiklikud ja ELi toetused jäävad omavalitsuste taristu rahastamise peamisteks allikateks, on uue aruande kohaselt rohkem kui pooled neist – 61 % – huvitatud muude rahastamisvõimaluste uurimisest. See võib hõlmata näiteks toetuste muutmist tagatisteks, mida seejärel kasutataks selleks, et meelitada ligi rahalisi vahendeid kõrgemal tasandil sellistelt organisatsioonidelt nagu pangad.

EIP kohalike omavalitsuste uuring annab ulatusliku ja üksikasjaliku ülevaate nende ametiasutuste arengukavadest, kelle arvele langeb ligikaudu 54 % avaliku sektori investeeringutest ELis. Kliimameetmete valdkonnas moodustavad kohalikud omavalitsused ligikaudu 60 % investeeringutest. Lisaks tõdemusele, et enamik ELi linnu kavatseb heitkoguste vähendamiseks rohkem investeerida, näitab viimane uuring, et umbes poolte eesmärk on ka suuremad kulutused kliimamuutustega kohanemise meetmetele. Selline tegevus hõlmab kaitset selliste ohtude eest nagu üleujutused ja tulekahjud.

Viimase uuringu kohaselt on paljude ELi linnade püsivaks probleemiks keskkonnamõju hindamist teostavate ekspertide ja projekte teostavate inseneride puudus. Kuni 30 % omavalitsustest teatas tehnilise oskusteabe puudumisest nendes valdkondades.

EIP aitab sellele väljakutsele vastata, pakkudes linnadele tehnilist, finants- ja strateegilist oskusteavet. EIP insenerid ja majandusteadlased hindavad kõiki panga rahastatavaid projekte. See oskusteave on kättesaadav ka nõustamistoe vormis projektiarendajatele, riiklikele, piirkondlikele või kohalikele ametiasutustele ja finantsvahendajatele.

Tsitaadid

Euroopa Regioonide Komitee presidentKata Tüttő: „See õigeaegne ja põhjalik EIP aruanne kinnitab seda, mida kohalikud juhid kogu Euroopas on juba ammu teadnud: meie linnad on Euroopa suurimate probleemide keskmes – alates kliimakriisist kuni eluasemekriisini. Arvud räägivad selgelt, kuid nende taga on linnapead, volikogu liikmed ja kodanikud, kes püüavad iga päev elu paremaks muuta. Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispanga partnerlus on väga oluline, et vallandada meie linnade täielik potentsiaal – võimestades kohalikke ambitsioone, innovatsiooni, pakkudes kvaliteetseid avaliku sektori investeeringuid ning tagades, et ühtegi kogukonda ei jäeta kõrvale ega kaotata kiiresti muutuva maailmaga kohanemise võidujooksus.“

IoannisTsakiris, EIP asepresident: „Ajal, mil probleemid kasvavad, peame tagama, et iga investeeritud euro avaldaks maksimaalset mõju. See tähendab uuenduslike rahastamislahenduste võimendamist, et toetada omavalitsusi kliimameetmete ja muude peamiste prioriteetide kiirendamisel. EIP on jätkuvalt pühendunud koostööle Euroopa linnadega, et töötada välja ja rakendada vahendeid, mida nad vajavad kestlikuma ja vastupanuvõimelisema tuleviku ülesehitamiseks.“

Debora Revoltella, EIP peaökonomist: „Kogu Euroopa omavalitsused näitavad üles kindlat pühendumust rohepöördele. Nende kohustuste muutmine käegakatsutavateks tulemusteks nõuab jätkuvat poliitilist ja poliitilist toetust kõigil tasanditel.“