Noored valitud poliitikud Euroopa Komisjoni noortedialoogides

6. märtsil 2025 kogunesid viis noorte valitud poliitikute programmi liiget Austriast, Kreekast, Madalmaadest, Portugalist ja Hispaaniast Brüsselisse Euroopa Komisjoni noortepoliitika dialoogile, mis toimus tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi iga-aastase sotsiaalpoliitika juhtürituse – Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste foorumi – raames. Dialoog, mida võõrustas juhtiv asepresident Roxana Mînzatu koos tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi peadirektori Mario Navaga, oli noorte juhtide jaoks elav foorum, kus arutada noorte tööhõive, oskuste arendamise ja tööturu tulevikuga seotud pakilisi küsimusi, eelkõige seoses tehisintellektiga.

Dialoog algas Mario Nava seisukohtadega, kes juhtis tähelepanu Euroopa märkimisväärsetele edusammudele viimase kahe aastakümne jooksul, viidates ajalooliselt kõrgele tööhõivemäärale, juhtides samal ajal tähelepanu kriitilisele vajadusele pideva täiendus-, ümber- ja täiendusõppe järele, et reageerida tehnoloogia arengule.

Juhtiv asepresident Mînzatu rõhutas lisaks, kui oluline on viia isiklikud oskused ja kirged vastavusse tööalaste nõuetega. Ta tõstis esile Euroopa edusamme ohutumate töökohtade loomisel ning tunnustas noorte suuremat keskendumist töö- ja eraelu tasakaalule. EVP Mînzatu tõstatas ka olulisi arutelusid tehisintellekti kasvava rolli mõju kohta tööjõu juhtimises, toetades inimkeskset lähenemisviisi selle integreerimisele.

Noorte valitud poliitikute ülevaade kvaliteetsetest töökohtadest ja tehisintellekti rollist

Kvaliteetsete töökohtade osas rõhutas Amsterdami linnavolikogu liige Maxime van Boven (NL/PES), kui oluline on viia töö kooskõlla isiklike väärtuste ja ühiskondliku panusega. Ta nägi tehisintellekti potentsiaali positiivselt, märkides, et see võib võtta üle korduvad ülesanded, võimaldades töötajatel täita sisukamaid ülesandeid, kuid rõhutas vajadust selgete eeskirjade järele.

Euroopa asepresident väljendas huvi kuulata rohkem noorte osalejate seisukohti tehisintellekti reguleerimise kohta, eelkõige selle kohta, kas nad eelistavad ametlikke eeskirju või mittesiduvaid soovitusi ja suuniseid.

Sellele küsimusele vastates märkis Kataloonia linnavolikogu liige Pol Álvarez (ES/EA), et mis tahes regulatiivne lähenemisviis peaks keskenduma laiemale kontekstile. Ta soovitas ELil töötada välja põhjalikud suunised, mitte liiga üksikasjalikud eeskirjad. Lisaks rõhutas ta hariduse ja täiendusõppe tähtsust, et valmistada tööjõudu tõhusalt ette tehisintellektiga seotud tulevasteks tööhõivevajadusteks.

Robootika doktorandi ja Ateena linnavolikogu liikme Diana Voutyrakou (EL/PES) topeltrolli hoidmine tõi esile kriitilised probleemid seoses tehisintellekti kallutatusega, rõhutades nende võimalikku mõju töökoha dünaamikale, sotsiaalsele ebavõrdsusele ja juurdepääsetavusele. Ta rõhutas läbipaistvuse tähtsust, toetades seda, et kodanikke tuleks teavitada sellest, kas neid mõjutavad otsused teevad inimesed või tehisintellektisüsteemid, võttes eelkõige arvesse üha suuremat sõltuvust automatiseeritud otsuste tegemisest. Voutyrakou kutsus samuti üles tugevdama kriitilist mõtlemist, rõhutades, et ainuüksi digikirjaoskusest (mis tähendab teadmisi tehnoloogia kasutamiseks) ei piisa. Ta väitis, et selle asemel peavad kodanikud arendama ka infokirjaoskust; võime kriitiliselt hinnata teavet enne selle vastuvõtmist, reprodutseerimist või kohaldamist.

Seoses tehisintellekti mõjuga töökohtadel, eriti kui see tegutseb „ülemusena“ ja „mitte vahendina“, nagu märkis Euroopa Komisjoni asepresident Mînzatu, tõstatas Vila do Condes asuva assamblee valitud liige Pedro Pereira da Silva (PT/EPP) tehisintellektiga seotud eriomaseid eetilisi probleeme, sealhulgas selle potentsiaali häirida väljakujunenud karjäärivõimalusi. Nende eetiliste probleemide lahendamiseks kutsus ta üles looma õigusraamistikke ja rõhutas vajadust investeerida haridusse.

EVP Mînzatu viitas Pereira da Silva inimkesksele perspektiivile tehisintellekti häiriva mõju kohta töökohal, rõhutades vajadust kaaluda stsenaariume, kus algoritmid vastutavad meeskondade värbamise ja juhtimise eest, seades samal ajal kahtluse alla, mida see tähendab töö kvaliteedi jaoks.

Viini 8. ringkonna laste- ja noortevolinikuna jagas Florian Wunsch (AT/Rohelised) Euroopa vabatahtliku teenistusega mõningaid järgmise põlvkonna ootusi oma karjääri suhtes. "Lisaks õiglasele palgale on väga oluline ka korralik töö- ja eraelu tasakaal ning tõeliselt tähendusrikas karjäär," märkis ta.

19 noort osalejat tegid rühmades koostööd, et täiendavalt uurida seoseid hariduse ja tööjõu nõudluse vahel ning kujundada tulevikuks inimkeskne tehisintellekt. Aruteludes rõhutati kutseõppe ja tugevdatud sotsiaaldialoogi tähtsust, sealhulgas kaugtöötajate ühendamist ametiühingute kaudu.

Noortedialoog volinik Tzitzikostasega

Samal päeval korraldas Euroopa Komisjoni säästva transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas noortepoliitika dialoogi teemal „Tuleviku kujundamine: „Noorte rändurite ja tööotsijate ootused ja vajadused”. Belgiast, Bulgaariast, Iirimaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Itaaliast, Poolast, Portugalist, Slovakkiast ja Hispaaniast pärit osalejad jagasid oma seisukohti tema vastutusalasse kuuluvatel teemadel, sealhulgas säästva linnalise liikumiskeskkonna ja innovatsiooni kohta. Meie 2024. aasta noorte valitud poliitikutel, Katerini piirkonna volikogu liikmel Anna Tzikal (EL/EPP) oli võimalus osaleda arutelus ja suhelda pärast noortedialoogi otse volinikuga.

Taustteave

Noortepoliitika dialoogide, mis algatati esimest korda Euroopa noorteaasta 2022 raames, eesmärk on julgustada noori aktiivselt osalema, suheldes otse ELi volinikega. 2024. aasta Euroopa noortenädalal pidasid asepresident Margaritis Schinas ja volinik Iliana Ivanova dialooge, mille käigus koguti väärtuslikku teavet Euroopa noorte arusaamade ja püüdluste kohta.

Rohkem fotosid 2025. aasta Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste foorumist ning Euroopa Komisjoni asepresidendi Mînzatuga peetavast noortedialoogist leiate siit.

See uudis on kirjutatud komitee noorte valitud poliitikute programmi raames.