Pärast laastavat metsa- ja maastikupõlengute suve nõuavad piirkonnad ja linnad tugevamaid kohalikke meetmeid

Liikmed käsitlesid Castilla–La Mancha presidendi Emiliano García-Page Sánchezi korraldatud kohtumistel õigust jääda, riisisektori tulevikku ja geograafilisi tähiseid.

Euroopa Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) liikmed kogunesid 1.–2. oktoobril Hispaanias Castilla–La Manchas, et käsitleda metsa- ja maastikupõlengute kasvavat riski kogu Euroopas ning arutada, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad tugevdada ennetamist, valmisolekut ja vastupanuvõimet.

Metsa- ja maastikupõlengud muutuvad kogu Euroopas üha sagedasemaks, laialdasemaks ja intensiivsemaks, mis on tingitud kliimamuutustest, maakasutuse muutustest ja inimtegevusest, mis põhjustab kuni 96 % metsa- ja maastikupõlengute süütamistest ELis. Lisaks keskkonna- ja hädaolukorra mõjule kujutavad need endast üha suuremat ohtu rahvatervisele, elatusvahenditele, taristule, elurikkusele ja ELi majandusele, põhjustades igal aastal hinnanguliselt 2,5 miljardit eurot majanduslikku kahju. 2026. aastal kaotati metsa- ja maastikupõlengute tõttu üle 670 000 hektari maad.

Toledos toimunud koosolekul vastu võetud arvamuse eelnõus kutsutakse üles kohandama metsa- ja maastikupõlengute riskijuhtimist kohalikele tingimustele ja rakendama seda kõige sobivamal tasandil, kusjuures kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll ennetamisel, valmisolekul, reageerimisel ja taastumisel. Arutelu käigus esitas Prantsusmaa Provence-Alpes-Côte-d’Azuri piirkond uue algatuse, milles kutsutakse üles looma metsa- ja maastikupõlengutele vastupanuvõimeliste piirkondade Euroopa koalitsiooni, et edendada koostööd piirkondlikul tasandil ja tagada piisav toetus ELi eelarvest.

Raportöör Dimitrios Kafantaris (EL/EPP), Pulou linnavolikogu liige – Nestoros, ütles: „Tänapäevase ja tõhusa Euroopa metsatulekahjude poliitika edukust ei tohiks mõõta üksnes arvude, vahendite või mehhanismidega. Seda tuleb mõõta katastroofidega, mida suudame ära hoida, st ühiskondadega, mida muudame turvalisemaks, ja eriti eludega, mida kaitseme. Seetõttu peame minema „tule kustutamiselt“ viivitamata üle „ohu juhtimisele aastaringselt“. Luua kiiresti mudel, mis investeerib kogu tsüklisse - p reparedness, r esponse ja r ecovery - ning asetab keskmesse kohalikud kogukonnad.”

Riigis viibimise õigus: Euroopa maapiirkondade heaks

Avalikus arutelus ELi algatuse „Õigus paigale jääda“ üle uuriti, kuidas ELi poliitika saab aidata inimestel elada, töötada ja areneda kohtades, mida nad nimetavad koduks, käsitledes samal ajal rahvastiku vähenemist ja piirkondlikku tasakaalustamatust. Arutelus keskenduti eelkõige maapiirkondade ja äärealade ees seisvatele probleemidele, sealhulgas juurdepääsule avalikele teenustele, tervishoiule ja ühenduvusele ning põlvkondade vahetusele põllumajanduses ja kalanduses. Liikmed rõhutasid, et kooskõlas komitee juhatuse poolt 23. septembril vastu võetud Mullingari deklaratsiooniga on vaja kooskõlastatud ELi poliitikat, et luua inimestele tingimused kohalikes kogukondades viibimiseks, sinna tagasipöördumiseks või seal tuleviku kujundamiseks.

NATi komisjoni esimees, Kujawy-Pomorze vojevoodkonnavanem Piotr Całbecki (PL/EPP) ütles: „Aktiivsete põllumajandustootjate arvu vähenemine ELis näitab vajadust tugeva territoriaalse poliitika ning sihipärase toetuse järele maapiirkondadele ja kogukondadele. Loodan, et 2026. aasta aruandes piirkondade olukorra kohta, mille komitee president esitab täiskogu oktoobri istungjärgul, rõhutatakse peamiste prioriteetidena maaelu arengut ja põlvkondade vahetumist põllumajanduses. Peame jätkama tihedat koostööd oma riikide valitsustega, et tagada piirkondade rolli selge tunnustamine ja õiguslik kaitse järgmises mitmeaastases finantsplaneeringus.“

Kohtumist võõrustanud Castilla-La Mancha president Emiliano García-Page Sánchez (ES/PES) ütles: „Castilla-La Manchas oleme edukalt katsetanud õigusakte, mis kaitsevad riigis viibimise õigust, tagades avalikud teenused ja taristu. See mitte ainult ei tööta, vaid meelitab ka uusi elanikke. Sageli tõstatatud probleem on jätkusuutlikkus: võib olla raske säilitada avalikke teenuseid seal, kus elab vähe inimesi. Kuid me peaksime vaatlema jätkusuutlikkust ka teisest vaatenurgast. Ühiskonnana on tõeliselt jätkusuutmatu suutmatus edendada territoriaalset tasakaalu. Tasakaalustatum lähenemisviis tähendab paremaid teenuseid, mida osutatakse tõhusamalt.“

Riisisektori tulevik Euroopas

Euroopa riisisektor seisab silmitsi kasvava agronoomilise, majandusliku ja kaubandussurvega, mis ohustab selle elujõulisust ja sellest sõltuvat maapiirkondade majandust. Konkreetsetesse piirkondadesse koondunud riisitootmine on oluline töökohtade, keskkonnajuhtimise, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi ning Euroopa toiduga kindlustatuse jaoks. Koosolekul vastu võetud arvamuse eelnõus nõutakse, et ELi poliitikameetmed, sealhulgas ühine põllumajanduspoliitika ning kaubandus- ja keskkonnaraamistikud, toetaksid paremini riisitootmispiirkondade vastupanuvõimet, kestlikkust ja konkurentsivõimet.

Piemonte maavanem ja raportöör Alberto Cirio (IT/EPP) ütles: „Euroopa riisisektor on piirkondliku ja kohaliku majanduse, toiduga kindlustatuse ja keskkonnaalase vastupanuvõime seisukohast strateegilise tähtsusega. Arvamuses kutsutakse üles investeerima rohkem veemajandusse, innovatsiooni ja kestlikku põllumajandusse, samuti õiglasematesse kaubanduseeskirjadesse ja turuhäirete vastastesse kaitsemeetmetesse. EL peab tõepoolest tegema rohkem, et kaitsta tootjaid ebaausa konkurentsi eest, eelkõige Kagu-Aasiast. Euroopa riis ei ole kaup, vaid tipptase, mida tuleb kaitsta selle sortide ja omaduste osas: kvaliteetne, keskkonnasõbralik ja toodetud töötajate väärikust ja õigusi austades. Ebaaus konkurents võib Euroopa põllumajandustootjad vaesuda ja viia nad pankrotti.“

Geograafilised tähised ja vein kui territoriaalse arengu tõukejõud

Väljasõiduürituse esimesel päeval Castilla–La Manchas osalesid NATi komisjoni liikmed konverentsil „Päritolu kaitsmine, väärtuse loomine: geograafilised tähised ja vein kui territoriaalse arengu liikumapanevad jõud“, millele järgnes Cooperativa Virgen de las Viñase külastus Tomellososse. Konverentsil uuriti, kuidas geograafilised tähised kaitsevad tooteid ja tagavad kvaliteedistandardid.

Euroopa tasandil on geograafiliste tähiste aastakäive üle 75 miljardi euro ja need moodustavad 15,5 % ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordist. Need suurendavad kohalikku tööhõivet, tugevdavad piirkondlikke väärtusahelaid ja soodustavad selliseid tegevusi nagu turism ning aitavad lõppkokkuvõttes kaasa maakogukondade elujõulisusele.

Lisateave:

· Ürituse fotod ja videod.

Kontaktisik:

Hélène Dressen
Tel: +32 471502795
Helene.dressen@cor.europa.eu

Lauri Ouvinen
Tel: +32 473536887
lauri.ouvinen@cor.europa.eu