ELi 2024. aasta maheauhinnad: Lõuna-Savo (Soome), Bremen (Saksamaa) ja Sörmland (Rootsi) on tunnustatud mahepõllumajanduse tipptaseme eest

EuroopaKomisjon kuulutas 23. septembril, ELimahepäeval, välja kolmanda ELi maheauhinna võitjad, et tähistada silmapaistvat panust kogu mahepõllumajanduse väärtusahelas. ELi täitevvõimu ja Euroopa Regioonide Komitee liikmetest koosnev žürii valis Euroopa parimaks mahepiirkonnaks Lõuna-Savo, parimaks mahelinnaks Bremeni ja parimaks mahepiirkonnaks Sörmlandi.

Maheauhindu korraldavad ühiselt Euroopa Komisjon, Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, COPA-COGECA ja IFOAM Organics EuropeEuroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu toetusel. Auhindadega tõstetakse esile juhtimist ja innovatsiooni, mis juhivad mahepõllumajandustavasid piirkondlikul, linna ja piirkonna tasandil. Nende kategooriate võitjad on: 

• Lõuna-Savo, Soome kui parim mahepiirkond. Lõuna-Savo mahepõllumajanduse edu on 40-aastase põllumajandustootjate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste koostöö tulemus, mis kasvas vähem kui kümnelt mahetootjalt 1983. aastal kuni 200-ni tänapäeval. Peamised organisatsioonid, nagu Saimaan Luomu põllumajandustootjate ühendus, South Savo Food Cluster ja South Savo Ekoneum Food Economic Development Association, on mänginud olulist rolli mahetavade edendamisel piirkonnas ja piirkondlike eksperditeadmiste levitamisel rahvusvahelistes võrgustikes. Tänusüsteemsele koostööle eri sektorite ja sidusrühmade vahel on Lõuna-Savo kasvatanud tarbijate positiivset suhtumist mahetoodetesse, asutanud Soome maheuuringute instituudi ja arendanud Haukivuoris välja tugeva mahetalunike võrgustiku.
• BioStadt Bremen, Saksamaa, parimaks mahelinnaks. Bremeni 2025. aasta tegevuskava eesmärk on muuta munitsipaalkoolide, lastesõimede ja haiglate toitlustus 100% mahetoiduks, edendades kestlikke toidusüsteeme ja ökoloogilisi väärtusahelaid. Dialoogifoorumite ja mahepõllumajanduslike turgude festivalide kaudu suurendab linn teadlikkust ökoloogilistest väärtustest, samal ajal kui sellised algatused nagu osalevad supermarketid, solidaarne põllumajandus ja mahepõllumajanduslik maakasutus koguvad hoogu. 2023. aastal oli 34 % Bremeni põllumajandusmaast mahepõllumajanduslik, eesmärgiga jõuda 2035. aastaks 50 %ni.
• Sörmland, Rootsi, parim mahepiirkond . Sörmlandi piirkond, mis on alates 1940. aastatest mahepõllumajanduse teerajaja, on arenenud mahepiirkonnaks, mis ühendab paljusid mahepõllumajanduslikke sidusrühmi, sealhulgas põllumajandusettevõtteid, toidutöötlejaid, hulgimüüjaid, restorane, avalikke sööklaid, haridusprogramme ja isegi panka. Stockholmist lõunas asuvas kahes piirkonnas ja 21 kohalikus omavalitsuses on umbes 20 % põllumajandusmaast mahepõllumajanduslik, kusjuures mõned kohalikud supermarketid annavad üle 30 % mahepõllumajanduslike toodete müügist. Sörmlandi mahepiirkonna eesmärk on parandada juurdepääsu mahetoodetele, edendada kohalikku toidutootmist, suurendada maastiku mitmekesisust ning suurendada teadlikkust mahetoidu kasulikkusest tervisele ja kestlikkusele.

Tsitaadid

KarstenUno Petersen (DK/PES), Euroopa Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT)esimees: „Kuna ühine põllumajanduspoliitika on peamine vahend mahepõllumajanduse arengu toetamiseks, kutsub komitee üles suurendama piirkondade rolli tulevase ühise põllumajanduspoliitika juhtimisel: Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll iga piirkonna konkreetset olukorda kajastava mahepõllumajanduse toetamisel.“

Kirstine Bille (DA/Rohelised), komitee liige ja esindaja maheauhindade žüriis: „Ühise põllumajanduspoliitika eelarvet tuleb laiendada, et pakkuda lisarahastust põllumajandustootjatele, kes lähevad üle kestlikele ja keskkonnasõbralikele tavadele. Need ressursid peaksid seadma esikohale elurikkuse, mulla seisundi ja vastupanuvõime kliimamuutustele, tagades, et põllumajandus on loodusega kooskõlas ja toetab põllumajandustootjate õiglasi elatusvahendeid.“

ELi põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowskivõõrustas auhinnatseremooniat: „Täna tähistame mahepõllumajandust ja ELi mahepõllumajandussektorit tervikuna. See sektor on mulle väga südamelähedane, sest see esindab kõike, mis on minu arvates meie toidusüsteemis oluline: liikumine säästvamate meetodite ja tavade suunas; kliimamuutustele ja tarneahela häiretele vastupanu võime suurendamine; võimaluste pakkumine väikepõllumajandustootjatele, noortele põllumajandustootjatele ja naispõllumajandustootjatele; ning kohalike kogukondade ühendamine lühikeste tarneahelate ja mahepiirkondade kaudu. Õnnitlen südamest tänaseid võitjaid – nad on elav tõend tugevast ja kestlikust mahepõllumajandussektorist ELis.“

Taustteave

• ELi maheauhindade süsteem hõlmab seitset kategooriat ja kaheksat üksikauhinda. Nad tunnustavad suurepäraseid, uuenduslikke, kestlikke ja inspireerivaid projekte, mis annavad mahepõllumajanduslikule tootmisele ja tarbimisele tõelist lisaväärtust.
• Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll mahepõllumajandusliku tootmise arendamisel oma piirkonnas. On mitmeid vahendeid, mida nad saavad kasutada eelneval etapil, näiteks maapoliitika, millega edendatakse uute põllumajandusettevõtete loomist ja julgustatakse põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajandusele, ning järgneval etapil, luues kohalikke turge ja tagades, et mahepõllumajandusega alustajatel on oma toodetele turustusvõimalused.
• Mahepõllumajandus on üks ELi põllumajanduse edulugusid. See on ELi põllumajandustootjate jaoks atraktiivne sektor, mis toob keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Seega on mahepõllumajandusliku tootmise edendamine oluline osa ka Euroopa rohelisest kokkuleppest, mis hõlmabstrateegiat „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiat.
• Pärast 2021.aastalvastu võetud ELi mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava on Euroopa Komisjon teinud tööd mahepõllumajandusliku tootmise eeliste edasiseks edendamiseks. Mahepõllumajanduseks kasutatava ELi põllumajandusmaa osakaal on aastatel 2012–2020 suurenenud rohkem kui 50 %, kasvades 5,7 % aastas. Kahjuks on see positiivne suundumus viimastel aastatel nõrgenenud, kajastades osaliselt tarbimise vähenemist.
• Praeguses ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) hõlmavad kõik 28 ÜPP strateegiakava rahastamist mahepõllumajanduse toetamiseks. ELi tasandil eeldatakse, et 2027. aastaks saab ÜPP mahepõllumajanduse toetust ligikaudu 10 % põllumajandusmaast, mis on kaks korda rohkem kui 2020. aastal. Praeguste suundumuste jätkudes ei täida EL siiski oma eesmärki, mille kohaselt peaks 2030. aastaks 25 % põllumajandusmaast olema mahepõllumajanduse all. Seepärast julgustatakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi investeerima sellesse sektorisse veelgi rohkem, jagades parimaid tavasid ELi tasandil.