Maaelu areng: piirkonnad nõuavad laiemat territoriaalse ühtekuuluvuse tegevuskava

Kohalikud ja piirkondlikud juhid võtsid 6. mail toimunud Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul vastu arvamuse „Maaelu arengu tulevik pärast 2027. aastat“. Arvamuses, mida juhib Dolní Studénky linnapea Radim Sršeň (CZ/EPP), kutsutakse üles tunnustama maaelu arengut täielikult ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärgina, mida toetavad sihtotstarbeline rahastamine ja sidus lähenemisviis, mis läheb kaugemale sektoripõhisest põllumajanduspoliitikast.

Maapiirkonnad, mis moodustavad ligikaudu 80 % ELi territooriumist ja kus elab peaaegu 30 % ELi kodanikest, on endiselt struktuurselt alainvesteeritud. See püsiv lõhe nõrgendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, õõnestab demokraatlikku usaldust ja õigust jääda ning piirab ka ELi pikaajalist konkurentsivõimet. Samal ajal on maapiirkondadel strateegiline roll Euroopa Liidu peamiste prioriteetide, sealhulgas kliimameetmete, keskkonnakaitse, taastuvenergia, stabiilsete ja suveräänsete toidusüsteemide, territoriaalse vastupanuvõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel.

Seda arvesse võttes tervitavad kohalikud ja piirkondlikud esindajad kavandatud ELi territoriaalset lähenemisviisi maaelu arengule kui sammu sidusama, paindlikuma ja kohalikele oludele kohandatud rahastamise suunas. Nad rõhutavad siiski, et maapiirkonnad on praeguses eelarves alarahastatud ja võivad järgmises mitmeaastases finantsraamistikus veelgi maha jääda, kui maapiirkondadele ei eraldata selgelt märkimisväärseid vahendeid.

Seepärast kutsutakse arvamuses üles looma tugevamat ja integreeritumat raamistikku, mis ühtlustab ja ühtlustab olemasolevaid rahastamisvahendeid, asetades maaelu arengu tugevamalt laiemasse ühtekuuluvuspoliitika lähenemisviisi. Samuti rõhutatakse selles selliste programmide nagu Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja potentsiaali toetada innovatsiooni ja konkurentsivõimet maapiirkondades.

Põhirõhk on asetatud juhtimisele: 2027. aasta järgne maaelu areng peaks tuginema kindlalt subsidiaarsuse põhimõttele, tagades piirkondlike ja kohalike omavalitsuste sisulise kaasamise otsuste tegemisse riiklike ja piirkondlike partnerluskavade väljatöötamise, heakskiitmise ja rakendamise ajal.

Lõpetuseks kutsutakse arvamuses üles suurendama toetust tõestatud kohapõhistele lähenemisviisidele, nagu LEADER ja arukad külad, mida toetatakse sihtotstarbelise rahastamisega, ning tugevdama maapiirkondadele avalduva mõju hindamist ja suutlikkuse suurendamist kõigil valitsemistasanditel, et tagada poliitikameetmete parem kajastamine ja vastavus maapiirkondade vajadustele.

Tsitaat

Raportöör Radim Sršeň (CZ/EPP), Dolní Studénky linnapea: „Maaelu arengu tulevik on teelahkmel. Maapiirkonnad võivad muutuda kas muuseumiks või elavaks ja atraktiivseks kohaks, kus elada kõigile põlvkondadele. Neil on palju väljakutseid ja suur potentsiaal ning terviklik, kohapõhine, integreeritud, mitmest fondist rahastatav ja mitut poliitikat hõlmav lähenemisviis on nende tuleviku ainus retsept. Samuti tuleks tagada piisav sihtotstarbeline rahastamine maapiirkondadele, mis vastab tegelikkusele, et 30 % seal elavatest Euroopa kodanikest, samuti sellistele kohapõhistele integreeritud vahenditele nagu LEADER/CLLD ja arukad külad jne, kuna need on osutunud väga edukaks kodanike kaasamisel ja kohandatud lahenduste pakkumisel iga Euroopa nurga jaoks. Kasutades täielikult ära maapiirkondade strateegilist potentsiaali ja parandades elukvaliteeti, on ainus viis muuta demograafia ja rahulolematuse suundumusi.”

Taustteave

• Fotod ja videod täiskogu istungjärgust.
• Jälgige pressiteenistuse kontot X-is.
• Vastuvõetud arvamus on osa 20 arvamusest koosnevast seeriast, mille kallal komitee töötab, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju: tutvuge arvamuste tegevuskavaga.
  

Kontaktisik:

Hélène Dressen
Tel: +32 471502795
Helene.dressen@cor.europa.eu