Piirkonnad ja linnad on vastu kavandatavatele kärbetele kalanduse rahastamises

Kohalikud ja piirkondlikud juhid jagasid volinik Kadisega muret, et kärped nõrgendavad rannikukogukondi ja toiduga kindlustatust.

1. juulil toimunud arutelul Euroopa Komisjoni kalanduse ja ookeanide voliniku Costas Kadisega kutsus Euroopa Regioonide Komitee üles säilitama kalandusele, vesiviljelusele ja rannikukogukondadele eraldatavad ELi rahalised vahendid vähemalt praegusel tasemel. Kohalikud ja piirkondlikud juhid hoiatasid, et kavandatav vahendite vähendamine järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2028–2034 võib kahjustada rannikualade vastupanuvõimet ja piirata sektori suutlikkust aidata kaasa ELi keskkonna-, kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele.

Komitee täiskogu istungjärgul rõhutasid komitee liikmed, et kalandus ja vesiviljelus on paljude ELi ranniku-, saare- ja äärepoolseimate piirkondade jaoks majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt üliolulised, toetades töökohti, toidutootmist, töötlevat tööstust, logistikat ja turismi, säilitades samal ajal kohaliku identiteedi, säilitades kultuuripärandi ja aidates kaasa Euroopa toidualasele sõltumatusele. Poliitika rakendamisel on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused valmis etendama keskset rolli ühise kalanduspoliitika ja ookeanipakti eesmärkide saavutamisel kalanduse ja vesiviljeluse majandamise, innovatsiooni, koolituse, rannikualade arendamise ning kalandus- ja keskkonnaeeskirjade jõustamise kaudu, tagades, et poliitika vastab tõhusalt territoriaalsele tegelikkusele ja rannikukogukondade vajadustele.

Sellega seoses peab komitee kahetsusväärseks, et kavandatud eraldis kalandusele ja vesiviljelusele on see, mille osakaalu ELi poliitikavaldkondades vähendati järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kõige rohkem. Ploeuc-l'Hermitage'i linnapea Thibaut Guignardi (FR/EPP) juhitud arvamuses kutsutakse seetõttu üles tagama eraldatud eelarve, mis oleks vähemalt samaväärne praeguse programmitöö perioodiga. Arvamuses kutsutakse üles lisama riiklikesse ja piirkondlikesse partnerluskavadesse eraldi kalanduse ja vesiviljeluse peatükk, et tagada ühise kalanduspoliitika nähtavus ja autonoomia. Tagamaks, et tulevane rahastamisraamistik toob kasu kõigile territooriumidele, nõuab komitee selle sotsiaal-majandusliku mõju territoriaalset eelhindamist, pöörates erilist tähelepanu äärealadele, saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele. 

Lisaks hoiatatakse arvamuses sektori olulise kokkutõmbumise ohu eest ning rõhutatakse, et keskkonnasäästlikkus ja sotsiaal-majanduslik vastupanuvõime peavad käima käsikäes. Ühisel kalanduspoliitikal peavad olema piisavad rahalised vahendid selliste pakiliste probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja mereökosüsteemide reostus ning põlvkondade vahetumine. Arvamuses kutsutakse samuti üles investeerima rohkem ökosüsteemide taastamisse, CO2 heite vähendamisse, laevastiku ajakohastamisse ja innovatsiooni ning suurendama toetust väikesemahulisele rannapüügile, kvaliteetsele tööhõivele, ohutumatele töötingimustele ja soolisele võrdõiguslikkusele. 

Lõpetuseks nõuavad kohalikud ja piirkondlikud juhid, et neid kaasataks süstemaatiliselt kalandus- ja merenduspoliitika kujundamisse, rakendamisse ja järelevalvesse kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega.

Tsitaadid 

Komitee raportöör Thibaut Guignard (FR/EPP), Ploeuc-l’Hermitage’i linnapea: „Kalandus ja vesiviljelus on ELi jaoks strateegilised sektorid, mis on olulised toiduga kindlustatuse, territoriaalse ühtekuuluvuse ja rannikukogukondade arengu tagamiseks. Euroopa Regioonide Komitee nõuab tugevat, stabiilset ja sihtotstarbelist rahalist toetust ühisele kalanduspoliitikale, et lahendada kõik sektori ees seisvad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased probleemid. Samuti toetame põlvkondade vahetumist ja kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviiside tugevdamist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli Euroopa kalanduse tõeliselt kestliku tuleviku ülesehitamisel.“

Euroopa Komisjoni kalanduse ja ookeanide volinik Costas Kadis: „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on peamised partnerid ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitika kujundamisel ja elluviimisel kohapeal. Mitmeaastase finantsraamistikuga edasi liikudes vajame rahastamisraamistikku, mis aitab rannikukogukondadel teha uuendusi ning jääda vastupidavaks ja konkurentsivõimeliseks. Selle saavutamiseks peame olemasolevate vahendite maksimeerimiseks täielikult ära kasutama uut eelarvestruktuuri. Piirkondade tugev roll on nende eesmärkide käegakatsutavateks tulemusteks muutmisel keskse tähtsusega.“

Taustteave

• Fotod ja videod täiskogu istungjärgust.
• Jälgige pressiteenistuse kontot X-is.
• Euroopa Komisjon võttis 2025. aasta juulis vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2034. Uus mitmeaastane finantsraamistik hõlmab toetust järgmiste meetmete rakendamiseks: i) ühine kalanduspoliitika, ii) Euroopa ookeanipakt ning iii) liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitika osana riiklikust ja piirkondlikust partnerlusfondist. Fond on üks eelarve jagatud täitmise alla kuuluv vahend, mis koondab mitut poliitikavaldkonda ning toimib riiklike ja piirkondlike partnerluskavade ja ühtsete eeskirjade kaudu.
• 2025. aasta aprillis võttis komitee vastu arvamuse Euroopa ookeanide pakti kohta, mida juhtis Mätta Ivarsson (SE/Rohelised). Täiendav teave.
• 2025. aasta juunis ühines komitee ookeanide tõusu ja rannikualade vastupanuvõime koalitsiooniga, mis käivitati 2025. aastal Nice’is toimunud ÜRO ookeanikonverentsil. Pressiteade.
• 2026. aasta juunis avaldas Euroopa Komisjon esimese iga-aastase sotsiaalaruande kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori kohta. Seda tutvustati põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 22. juuni istungil, kus ELi kalandusministrid vahetasid arvamusi ka ühise kalanduspoliitika määruse hindamise üle. Täiendav teave. 
• Vastuvõetud arvamus on osa 20 arvamusest koosnevast seeriast, mille kallal komitee töötab, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju: tutvuge arvamuste tegevuskavaga.

Kontaktisik:

Hélène Dressen

Tel: +32 471 50 27 95

Helene.dressen@cor.europa.eu