Kohalikud ja piirkondlikud juhid valmistavad ette ettepanekud, et tugevdada ELi meetmeid vaesuse, oskuste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Vaesuse vastu võitlemine, oskuste nappuse vähendamine ja naiste õiguste edendamine olid peamised teemad, mida kohalikud ja piirkondlikud juhid arutasid 17. juunil Maltal Sliemas toimunud sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC)koosolekul.

ELi vaesusevastase võitluse strateegia

2023. aastal oli ELis vaesuse ohus 94,6 miljonit inimest. Vastuseks võtsid SEDECi komisjoni liikmed vastu arvamuse, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles koostama 2026. aastal ambitsioonika ELi vaesusevastase strateegia, mis on kooskõlas ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkidega ja mille eesmärk on ületada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk vähendada vaesust 15 miljoni inimese võrra. Nad rõhutasid, et vaesus on inimõiguste rikkumine, ning kutsusid tungivalt üles reageerima kooskõlastatult kõigil valitsemistasanditel. Peamised nõudmised hõlmasid vaesuse kontrolli kõigis ELi poliitika mõjuhinnangutes, ELi vaesusevastase võitluse koordinaatorit, kodutuse, sotsiaaleluruumide ja õiglase palga vastu võitlemist. Liikmed rõhutasid, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on vaesuse vastu võitlemisel esirinnas ning neile tuleb anda piisavad vahendid tõhusaks reageerimiseks. 

Berchem-Sainte-Agathe vallavolikogu liige, raportöör Yonnec Polet (BE/PES) ütles: „Vaesus ei ole isiklik läbikukkumine – see on kollektiivne poliitiline väljakutse. EL peab viima oma ambitsioonid vastavusse meetmetega, suurendades kohalike omavalitsuste mõjuvõimu, tugevdades sotsiaalkaitset ja kinnistades väärikuse igasse poliitikasse. ELi uus vaesusevastane strateegia peab olema julge, hästi rahastatud, õigustel põhinev ning pakkuma peredele konkreetseid lahendusi sissetuleku, kvaliteetse töö, eluaseme ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse osas.“ 

Oskuste liidu strateegia 

Koosolekul vastu võetud arvamuse eelnõus rõhutasid SEDECi komisjoni liikmed, et oskustesse investeerimine on väga oluline Euroopa vastupanuvõime, konkurentsivõime ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks, eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja vähem arenenud piirkondades. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nõudsid kohapõhiseid strateegiaid, mis viiksid oskuste arendamise kooskõlla kohalike majandusvajadustega, et paremini tegeleda noorte väljarände, taristulõhe, ajude äravoolu ja õpetajate nappusega. Samuti nõudsid nad tungivalt kaasaegset haridussüsteemi, mis edendab digioskusi ja elukestvat õpet, hõlbustades oskuste täiendamist ja ümberõpet. Liikmed märkisid, et parem ELi rahastamine ja tugevam tehniline tugi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on väga olulised, et edendada piirkondlikke oskusi ja valmistada Euroopa tööjõudu ette tööturu tulevasteks väljakutseteks.

 Raportöör Emil Boc (RO/EPP), Cluj-Napoca vallavanem, Cluj maakond, ütles: „Oskuste liit ei ole üksnes Euroopa Komisjoni algatatud poliitiline algatus, see on strateegiline visioon ja läbimõeldum üleeuroopaline lähenemisviis. See algatus ei seisne üksnes ideede kogumises – see seisneb meie ühiskondade ettevalmistamises töö tulevikuks, piirkondadevahelise vastastikuse mõistmise edendamises ning kunagiste probleemide muutmises ühenduste ja mitmekesisuse allikateks.“ 

Naiste õiguste tugevdamine ELis: Kohalik ja piirkondlik perspektiiv 

Piirkonnad ja linnad tervitasid ELi naiste õiguste tegevuskava ja tunnustasid edusamme soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Koosolekul vastu võetud arvamuse eelnõus rõhutasid nad siiski, et nende keskset rolli nende poliitikameetmete rakendamisel ei tunnustata. Nad kutsusid üles tunnustama neid tulevases ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias strateegiliste partneritena ning nõudsid piisavat rahastamist, institutsioonilist toetust ja reformitud ELi eelarvet, milles soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt süvalaiendatakse. Liikmed nõudsid tungivalt kiireloomulisi meetmeid, et võidelda soolise vägivalla vastu, kõrvaldada lüngad naiste tervishoius ning edendada võrdset poliitilist ja majanduslikku osalemist. Samuti kutsusid nad tungivalt üles looma aruandlusmehhanisme, nagu sõltumatud soolise võrdõiguslikkuse vaatluskeskused, korrapärased soolise võrdõiguslikkuse auditid ning tugevam koostöö kõigi valitsustasandite ja kodanikuühiskonna vahel. 

Raportöör ja Lidköpingi linnavolikogu liige Carina Ohlsson (SE/PES) ütles: „Sooline võrdõiguslikkus algab kohalikul tasandil. Kui EL soovib kaotada soolist ebavõrdsust, tuleb linnu ja piirkondi tunnustada mitte ainult rakendajatena, vaid strateegiliste partneritena, kellel on vajalikud ressursid, vahendid ja poliitiline tegutsemisruum. Võrdõiguslikkus tuleb integreerida igasse valitsemistasandisse alates teenustest kuni juhtimiseni.“ 

Kohtumisel osalesid ka: 

Teadusuuringute Ühiskeskus tutvustas algatust „Innovatsioonkohapõhiseks ümberkujundamiseks“,mis on 2024. aasta oktoobris käivitatud ja 2026. aastani kestev ettevalmistav meede, mille eesmärk on toetada piirkondlikku ja kohalikku innovatsiooni andmete ja tõendite kaudu, et anda teavet järgmise raamprogrammi ja Euroopa innovatsioonimääruse jaoks. Algatusel on kolm peamist sammast: teadlikkuse suurendamine, suutlikkuse suurendamine ja tutvumisreisid, et katsetada ümberkujundavat innovatsioonipoliitikat peamiste ühiskondlike probleemide lahendamiseks, milles osaleb ligikaudu 200 territooriumi. Liikmed rõhutasid, et innovatsioon ei tohiks keskenduda üksnes majanduskasvule, vaid peab edendama ka sotsiaalset kaasatust ja territoriaalset õiglust. 

SEDECi komisjoni liikmed nimetasid ELi idu- ja kasvufirmade strateegiat käsitleva arvamuse raportööriks ka Trnava autonoomse piirkonna esimehe Jozef Viskupiči (SK/Renew Europe).

Taustteave

 Videod ja fotod koosolekust.