Töörühm „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ nõuab suuremat selgust keskkonnahoidlike kulutuste kohta ELi järgmises pikaajalises eelarves

Komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liikmed kutsuvad ELi kaasseadusandjaid üles tagama, et kliima-, energia- ja keskkonnaprioriteedid integreeritakse piisavalt järgmisesse pikaajalisse ELi eelarvesse, et nad toetaksid puhtale energiale üleminekut kohalikul ja piirkondlikul tasandil. See oli põhiteema, mida arutati 25. märtsi koosolekul. Töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ esimees Markku Markkula (FI/EPP), Espoo linnavolikogu liige, rõhutas, et praegune energiakriis kinnitab vajadust jätkata investeerimist energiasõltumatusse ja kliimamuutustele vastupanuvõimesse.

Euroopa Komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta (2028–2034) seatakse üldine eesmärk kulutada 35 % kliima- ja keskkonnakuludest eri programmidele, mis tähendab, et kliima- ja keskkonnaeesmärkide toetamiseks võetakse kasutusele üle 700 miljardi euro. Töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liikmed avaldasid siiski kahetsust, et puudub spetsiaalne programm, mis keskenduks keskkonna- ja kliimameetmetele ning oleks kättesaadav kohalikele ja piirkondlikele sidusrühmadele, nagu LIFE praeguses mitmeaastases finantsraamistikus.

Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, milles on ühendatud nii regionaalarengu kui ka ühise põllumajanduspoliitika vahendid, oleksid peamine vahend kohalike kogukondade ja ettevõtjate toetamiseks puhtale energiale üleminekul. Kuigi 43 % riiklikust reformikavast peaks aitama kaasa kliima- ja keskkonnakulutuste eesmärgi saavutamisele, väljendasid töörühma liikmed kahtlust eesmärgi realistliku rakendamise suhtes eri sektorites, näiteks põllumajanduses, ning hoiatasid rohepesu ohu eest.

Neid muresid jagas Cristina Guarda (IT/Verts/ALE), Euroopa Parlamendi raportöör teemal „Maapiirkondade tugevdamine ELis ühtekuuluvuspoliitika kaudu“. Euroopa Parlamendi liige Guarda avaldas kahetsust selgete eesmärkide ja näitajate puudumise üle maaelu arengu toetamiseks, samuti kliimamuutuste kasvava mõju vastu. Komitee raportöör teemal „Maaelu arengu tulevik 2028+“ Radim Sršeň (CZ/EPP) juhtis tähelepanu vajadusele iga piirkonna jaoks kohandatud lahenduste järele, järgides keskkonnaeesmärke.

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek sisaldab ka olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, millega tagatakse, et ELi rahastatud tegevus ei kahjusta märkimisväärselt kliima- ja keskkonnaeesmärke, ning selle eesmärk on lihtsustada kliimameetmete ja keskkonnakaitsega seotud kulude jälgimist. Komitee uue tulemusraamistiku määruse raportöör Luca Menesini (IT/PES) hoiatas siiski, et see võib hoopis suurendada bürokraatiat kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Samuti kutsus ta üles keskenduma rohkem näitajate kvalitatiivsele olemusele, sest liiga jäigad kvalitatiivsed mõõtmised võivad vähendada kliima- ja keskkonnameetmete ambitsioonikust.

Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjon (ENVE) võtab arvamuse eelnõu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kliima-, keskkonna- ja energiaaspektide kohta vastu oma järgmisel koosolekul 22. aprillil. Raportöör on Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski (PL/EPP).

Töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liikmed vahetasid arvamusi ka ELi linnade tegevuskava üle komitee raportööri Kieran McCarthy (IE/EA) ning Eurocitiese ja linnapeade pakti esindajatega. Samuti võtsid nad pärast arutelu Teadusuuringute Ühiskeskuse ekspertidega vastu töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ tegevuskava aastateks 2026–2027.