Era- ja avaliku sektori vahelise koostöö potentsiaali vallandamiseks territoriaalsete erinevuste vähendamisel on vaja eeskirju tõeliselt lihtsustada.

Euroopa Liidu piirkonnad ja linnad on nõudnud tugevamat ja strateegilisemat koostööd avaliku ja erasektori asutuste vahel, et vähendada territoriaalset ja majanduslikku ebavõrdsust Euroopas.

Täiskogu 4. märtsi istungjärgul ühehäälselt vastu võetud arvamuses märkisid Euroopa Regioonide Komitee liikmed, et vaatamata viimase 20 aasta jooksul tehtud märkimisväärsetele edusammudele on endiselt märkimisväärseid lünki ühtekuuluvuspoliitika potentsiaali täielikul ärakasutamisel, et meelitada ligi erainvesteeringuid ja tagada püsiv majanduskasv kõigis piirkondades.

Bürokraatlik ebatõhusus, nõrgad hankesüsteemid, kattuvad kontrollid, kohaliku kohanemise puudumine ja poliitiline ebastabiilsus kuuluvad peamiste takistuste hulka, mille on kindlaks teinud piirkondlikud ja kohalikud juhid ning mis takistavad koostööd avaliku ja erasektori üksuste vahel.

Stockholmi maavolikogu liikme Kristoffer Tamsonsi (SE/EPP) koostatud arvamuses kutsus komitee üles uurima erasektori suuremat rolli ühtekuuluvuspoliitika tugevdamisel.

Kuna käimas on läbirääkimised ELi järgmise pikaajalise eelarve üle aastateks 2028–2034, on piirkonnad ja linnad rõhutanud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) märkimisväärset panust ühtekuuluvuspoliitikasse, rõhutades nende rolli kohaliku majandusarengu peamise liikumapaneva jõuna. Eelmisel programmitöö perioodil 2014–2020 toetati ühtekuuluvuspoliitika raames 118 miljardi euroga ligikaudu viit miljonit VKEd ja aidati luua 370 000 uut otsest töökohta.

Tehniline tugi kohapeal, et tagada vahendite õiglane jaotamine

Komitee liikmed rõhutasid, et avalik ja erasektor peavad tegema koostööd tagamaks, et iga ELi-poolse rahastamise euroga kaasneks nii avaliku kui ka erasektori osalejate oskusteave, investeeringud ja vastutus, et saavutada ELi kodanike jaoks sisulisi tulemusi.

Nad hoiatasid suureneva lõhe eest innovatsiooniliidritest piirkondade ja vähem arenenud piirkondade vahel, kellel ei ole samu kogemusi või institutsioonilist suutlikkust saada kasu uutest fondidest ja rahastamisvahenditest. ELi uus eelarveettepanek peaks seetõttu sisaldama piisavat nõustamist ja tehnilist tuge vähem kogenud piirkondadele, et tagada vahendite õiglane jaotamine.

Ettepanekute hulgas lihtsustada eeskirju lõplike abisaajate ja avaliku sektori asutuste jaoks tegid kohalikud ja piirkondlikud juhid ettepaneku lubada väikeste projektide (alla 100 000 euro) puhul lihtsaid auditimenetlusi, kui nende tulemused on selgelt tõendatud. Samuti tegid nad ettepaneku võtta kasutusele kiire läbivaatamise mehhanism, et teha kindlaks ebaproportsionaalsed riiklikud nõuded ja nendega tegeleda ning parandada kooskõla ELi ja riiklike eeskirjade vahel, eelkõige riigiabi eeskirjade ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate projektide riikliku kaasrahastamise võimaluse vahel.

Tsitaat

Kristoffer Tamsons (SE/EPP), Stockholmi maavolikogu liige: „Erasektori kaasamine ei ole vabatahtlik – see on oluline ühtekuuluvusinvesteeringute pikaajalise vastupanuvõime ja mõju jaoks.“

Taustteave

· Komitee täiskogu istungjärgu video ja fotod.

· Komitee töötab välja 20 arvamust, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju (vt arvamuste tegevuskava). See hõlmab 4. märtsil vastu võetud arvamust, milles tuuakse välja eelarve üldise ülesehitusega seotud nõudmised ja mureküsimused. Lisateave vastuvõetud arvamuste ja nendega seotud pressiteadete kohta