Piirkonnad uues Euroopa Komisjonis: EL tegeleb ühtekuuluvusega

Piirkonnad ja linnad usuvad, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma ELi peamiseks investeerimisvahendiks, et vähendada piirkondlikke erinevusi ning aidata tegeleda rohe-, digi- ja demograafilise üleminekuga, tuginedes iga territooriumi poolt kindlaks tehtud tugevatele külgedele. Komitee territoriaalse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTER) liikmed, kes kohtusid Oulus Põhja-Soomes, võtsid 17. septembril vastu mitu olulist arvamust, milles kutsuti üles tagama ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevik järgmises mitmeaastases eelarves pärast 2027. aastat ja lihtsustama vahendite haldamist kohalikul tasandil. 

Soovitused ühtekuuluvuspoliitika reformi kohta on koostanud komitee president Vasco Alves Cordeiro ja COTERi komisjoni esimees Emil Boc (RO/EPP), Cluj-Napoca linnapea. COTERi komisjonis ühehäälselt vastu võetudarvamuse eelnõusaadab tugeva sõnumi Euroopa Komisjonile ja eelkõige regionaalpoliitika volinikukandidaadile Raffaele Fittole, rõhutades, et ühtekuuluvuspoliitikat tuleb jätkuvalt juhtida alt üles ja see peab tuginema iga piirkonna tugevatele külgedele.

„Ühtekuuluvuspoliitika ei ole sprint, see on toetuse maraton ja hädavajalik küsimus, kui soovime tugevamat ja ühtsemat Euroopat. Ühtne turg ei saa toimida ilma ühtekuuluvuspoliitikata, mis on väga oluline Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ja kogu ELi territooriumi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks. Vastasel juhul suurenevad lõhed ja rahulolematus kogu Euroopas. Samuti oleme igasuguse tsentraliseerimise vastu, kuid mitte reformide vastu: Ühtekuuluvuspoliitikat tuleb ajakohastada ja lihtsustada, et suurendada paindlikkust ja vähendada bürokraatiat kohalikul tasandil," ütlesBoc.

„Ühtekuuluvuspoliitikaon seotud Euroopaga, samas kui Euroopa on seotud ühtekuuluvusega. Seda tuleb tugevdada ja uuendada, et see saaks tulevikus olla peamine vahend, mille abil kõik piirkonnad saavad ühtset turgu ära kasutada ja ELi konkurentsivõimelisemaks muuta,“ütles president Cordeiro oma veebisõnavõtus.

Liikmeid kutsus Oulusse Oulu linnavolikogu esimees Mirja Vehkaperä, kes rõhutas ühtekuuluvusfondide rolli regionaalarengu toetamisel Soome põhjapoolsetes hõredalt asustatud piirkondades. Neid parimaid tavasid tutvustati liikmetele kolmapäeval toimunud konverentsil. Soome majandusminister Wille Rydman rõhutas oma põhisõnavõtus vajadust võtta paremini arvesse Venemaaga piirnevate ELi piirkondade väljakutseid, mis kannatavad praeguse geopoliitilise olukorra tõttu.

Muud COTERi komisjonis vastu võetud arvamuse eelnõud:

Euroopa territoriaalse koostöö tulevik pärast 2027. aastat

Raportöör Karsten Uno Petersen (DK/PES), Lõuna-Taani piirkonnavolikogu liige: „Euroopa territoriaalne koostöö kätkeb endas Euroopa integratsiooni tõelist lisaväärtust. Ma usun kindlalt, et maailma suurima riigipiiride kontsentratsiooniga maailmajaos tuleb Euroopa territoriaalset koostööd tugevdada, et pakkuda käegakatsutavaid lahendusi 30 %-le piirialadel elavatest eurooplastest. Ühtekuuluvuspoliitika olulise sambana annab Euroopa territoriaalne koostöö piirkondadele ja linnadele võimaluse kasutada ära ELi täielikku potentsiaali, edendades koostööd ja kujundades Euroopa tulevikku.“

ELi eelarve ja kohapõhised poliitikameetmed uute kavandamis- ja rakendamismehhanismide jaoks 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus

Raportöör Marie-Antoinette Maupertuis (FR/EA), Korsika maavolikogu esimees: „Selleks et lahendada mitmeid ELi ees seisvaid probleeme, tugevdades samal ajal ühtekuuluvust kõigis piirkondades, on meil vaja strateegilisemat, lihtsamat ja paindlikumat mitmeaastast eelarvet. Piirkondade ja linnade suurem kaasamine arengustrateegiate kujundamisse ja rakendamisse on väga oluline, et maksimeerida eelarve mõju kohapeal kooskõlas aktiivse subsidiaarsuse, mitmetasandilise valitsemise ja parema õigusloome põhimõttega.“

Hädaabiteenistuste koostööd takistavate tegurite kõrvaldamine ELi piirialadel

Raportöör Pavel Branda (CZ/ECR), Rádlo aselinnapea: „Piiriülesel koostööl hädaabiteenuste valdkonnas on mitmesuguseid takistusi, sealhulgas õigus- ja haldus-, finants-, tehnilised, keelelised ja vaimsed/kultuurilised takistused. Näiteks paljudel ELi piiridel ei saa kiirabiautod või tuletõrjeautod ületada piiri, kuigi see seab ohtu inimeste elu, ning kodanikke ei saa üle viia lähimasse haiglasse, kuna see asub teisel pool piiri teises liikmesriigis. On äärmiselt oluline, et kõik valitsustasandid teeksid koostööd, et kõrvaldada need takistused, mis on ELis endiselt liiga laialt levinud, kuna need võivad tarbetult maksta elusid.“ 

Kuidas kasutada ühtekuuluvuspoliitika kogu potentsiaali demograafiliste muutustega toimetulekuks

Raportöör Raquel García González (ES/PES), Astuuria valitsuse Euroopa asjade direktor: „Demograafilistel muutustel on piirkondade lõikes ebaühtlane mõju. See ohustab meie maastikke ja bioloogilist mitmekesisust ning nõrgendab Euroopa konkurentsivõimet. Lühidalt öeldes on rahvastikukadu meie aja väljakutse, kui tahame kaitsta ühtekuuluvat Euroopat. Seetõttu peab ühtekuuluvuspoliitika paremini toetama raskustes olevaid piirkondi, kasutades uusi näitajaid, kaasrahastamise määrasid ja kohandades riigiabi eeskirju. Nende vahendite ja toetuse abil saavad piirkonnad tagada kõigile eurooplastele juurdepääsu põhilistele avalikele teenustele, olenemata nende elukohast.“