Töörühm „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ rõhutab, et konkurentsivõime ja rohepööre peavad käima käsikäes

Komitee töörühm „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ pidas oma praeguse ametiaja viimase koosoleku 5. detsembril. Liikmed tegid kokkuvõtte töörühma saavutustest ja vahetasid Euroopa Komisjoniga arvamusi Euroopa rohelise kokkuleppe järgmise etapi üle ELi uuel ametiajal.

Töörühm „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ on alates selle loomisest 2020. aastal tegutsenud kõigis Euroopa rohelise kokkuleppega seotud poliitikavaldkondades – energiasüsteemi ümberkujundamisest kestliku liikuvuseni, kliimaeesmärkidest kestliku põllumajandusliku toidutööstuseni, nullsaastest ringmajanduseni –, et teha linnade ja piirkondade hääl kuuldavaks ning anda aru rohelise kokkuleppe algatuste rakendamisega seotud probleemidest ja võimalustest kohalikul ja piirkondlikul tasandil.  Töörühma liikmed jõudsid järeldusele, et see töö peaks jätkuma komitee järgmisel viieaastasel ametiajal, mis algab 2025. aasta veebruaris.

Kuna Euroopa Komisjoni uus koosseis alustas oma uut ametiaega eelmisel nädalal, arutasid töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liikmed Euroopa Komisjoni eri talituste (konkurentsi peadirektoraat, keskkonna peadirektoraat ja energeetika peadirektoraat) esindajatega rohelise kokkuleppe järgmisi samme. Sõnavõtjad juhtisid tähelepanu sellele, et nüüd keskendutakse juba vastu võetud erinevate seadusandlike algatuste rakendamisele, ning rõhutasid, et rohepööre peab olema seotud ELi majandusliku konkurentsivõime ja kodanike heaoluga.

Koosoleku juhataja, ENVE komisjoni esimene aseesimees ja Budapesti linnavolikogu liige Kata Tüttő (HU/PES) ütles: „Kooskõlas meie rohelise kokkuleppe 2.0 aruande põhipunktidega on rohelisel poliitikal ka ELi uuel ametiajal keskne roll ELi territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel ning kliima- ja keskkonnakriiside negatiivse mõju piiramisel inimeste tervisele ja majandustegevusele. Euroopa Komisjoni uus koosseis kinnitas, et EL jääb kindlaks Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärkidele ja sihtidele, mis on kavandatud meie majanduskasvu strateegiana ning mis on kesksel kohal meie uues tööstuspoliitikas, konkurentsivõimes ja julgeolekus. Meie tee kliimaneutraalsuseni õnnestub ainult tugeva sotsiaalse mõõtmega, mis võtab arvesse meie kogukondade, ettevõtete ja territooriumide vajadusi.“

Teises arutelus keskenduti ELi vahendite rollile rohepöörde kiirendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kus osalesid regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, eelarve peadirektoraadi ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi esindajad. Üle kolmandiku ELi eelarvest ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest on kulutatud kliimaga seotud algatustele, millest suurem osa tuleb taaste- ja vastupidavusrahastust, ühisest põllumajanduspoliitikast ja ühtekuuluvuspoliitikast. Samal ajal on bioloogilist mitmekesisust toetava ELi rahastamise 10 % eesmärki osutunud raskesti saavutatavaks. 

Töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liikmed hoiatasid lihtsustamise eest, mis toob kaasa taastsentraliseerimise; nad toetasid kindlalt seda, et ühtekuuluvuspoliitika ja mis tahes tulevase investeerimispoliitika juhtpõhimõteteks jääksid eelarve jagatud täitmise mudel, mitmetasandiline valitsemine ja partnerluse põhimõte. Nad rõhutasid vajadust kaasata rohkem erainvesteeringuid, järgides komitee hiljutises arvamuses „ELi kliimapoliitika tulevik“ esitatud soovitusi.

„Roheline kokkulepe ei puuduta üksnes kliimat ja loodust, see on hädavajalik ELi tööstuse, julgeoleku ja heaolu jaoks. Kõigil sektoritel on oma roll. Vajame süsteemset ümberkujundamist, mille käigus uurime, millised on kõige olulisemad elemendid, mida tuleb rakendamisel kiirendada, hõlmates kõik tegevused, mida saame piirkondades ja linnades teha,“ rõhutas Helsingi piirkonna president Markku MARKKULA (FI/EPP).

• Vaata koosolekut uuesti
• Fotogalerii (Flickr)