Kohalikud juhid hoiatavad rohepesu ohu eest ELi järgmises pikaajalises eelarves

Euroopa Regioonide Komitee ENVE komisjon on hoiatanud, et ELi järgmise pikaajalise eelarve kavandatud struktuur kätkeb endas rohepesu ohtu, nõrgendab ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist ning suurendab territoriaalseid erinevusi. Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimees Pierfrancesco Maran nõustus 22. aprilli koosolekul kliima ja keskkonna piisava rahastamise tagamise olulisusega ning rõhutas, et praeguse programmi LIFE raames toetatavaid meetmeid tuleks jätkuvalt rahastada sihtotstarbeliselt, jätkuvalt ja prognoositavalt.

Euroopa Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjon (ENVE) võttis oma seisukoha ELi järgmise pikaajalise eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) kohta vastu 22. aprillil Varssavi linnapea Rafał Trzaskowski (PL/EPP) juhitud arvamusega. Arutelus Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimehega rõhutasid liikmed, et kliimaneutraalsuse suunas liikumine ja kestlikule energiale üleminek on nii keskkonnaalane vajadus kui ka majanduslik kohustus, nagu näitab praegune energiakriis. Praeguses mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus puudub aga selge vahend, mis oleks pühendatud territoriaalse potentsiaali täielikule ärakasutamisele, ning selles ei käsitleta territoriaalse mõju hindamist.

Kuigi ENVE komisjon tervitab riiklikes ja piirkondlikes partnerluskavades ning seatud 43 % kliima- ja keskkonnakulutuste eesmärki, hoiatasid liikmed, et neid eesmärke on raske saavutada ilma tugeva territoriaalse isevastutuse ja vastutuse selge jaotuseta eri valitsustasandite vahel. Eesmärkide ja määratluste ebaselgus võib viia ka rohepesuni, nagu märkis märtsis komitee töörühm „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“. Selleks et tagada mitmetasandiline valitsemine ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide tulemuslik saavutamine, kutsutakse ENVE liikmete vastu võetud arvamuses üles lisama riiklikusse reformikavasse kohustuslikud piirkondlikud ja territoriaalsed peatükid, sealhulgas selge linnamõõde ning kliima-, energia- ja keskkonnastrateegiatega seotud prognoositav rahastamine.

Komitee ENVE komisjon on mures ka selle pärast, et puudub spetsiaalne keskkonnameetmete programm. Komitee leiab, et programmi LIFE eesmärkide, rakendusmehhanismide ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud sihtotstarbeliste üleskutsete säilitamine on oluline, et täiendada tööstuse CO2 heite vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi ja kinnistada konkurentsivõime kasv territoriaalsel tasandil. Arvamuses hoiatatakse, et programmi LIFE looduse ja bioloogilise mitmekesisuse komponendi integreerimine laiemasse mitme prioriteediga ELi rahastamisvahendisse ilma selge sihtotstarbelise eraldamise, kaitstud eraldiste ning prognoositavate ja äratuntavate rahastamisvoogudeta võib seada esikohale bioloogilise mitmekesisuse, looduspõhiste lahenduste, veealase vastupanuvõime, kliimamuutuste ja katastroofideks valmisolekuga seotud meetmed.

Tsitaadid

Rafal Trzaskowski (PL/EPP), Varssavi linnapea ja komitee raportöör teemal „Kliima-, energia- ja keskkonnaprioriteetide integreerimine mitmeaastasesse finantsraamistikku: „Otserahastamine soodustab innovatsiooni. See soodustab tugevaid katseprojekte. Samuti tugevdab see demokraatiat, sest raha läheb otse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes on kodanikele kõige lähemal ja sageli populismi suhtes vastupidavamad.“

Kostas Bakoyannis (EL/EPP), Ateena linnavolikogu liige ja komitee ENVE komisjoni esimees: „Euroopa julgeoleku, konkurentsivõime ning kliima- ja looduseesmärke ei saa enam käsitleda eraldi. Need on osa samast strateegilisest võrrandist. Meie sõltuvuse vähendamine imporditud fossiilkütustest on lihtsalt majandusliku julgeoleku küsimus. See kaitseb kodanikke ja olulisi sektoreid, nagu transport ja põllumajandus, hinnašokkide eest, toetab tervemaid linnu ja piirkondi ning tugevdab Euroopa tegevusvabadust. Ja see kohaletoimetamine toimub kohapeal. Seepärast ei saa linnad ja piirkonnad mitte ainult ELi tasandil, vaid ka ELi ülemaailmsetes jõupingutustes enam vaatlejateks jääda. Oleme rakendajad, investorid ja esmareageerijad. Me oleme seal, kus kodanikud tunnevad mõju ja kus tuleb välja töötada lahendused.“

Euroopa Parlamendi liige Pierfrancesco Maran (IT/S&D), keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimees: „ELi eelarve peab olema nii piisavalt rahastatud kui ka võimeline täitma meie keskkonna-, kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse alaseid kohustusi. Peame tagama ja täielikult rakendama 35 % eesmärgi kliima- ja keskkonnameetmetele. Samal ajal vajab EL looduse ja elurikkuse jaoks tugevamat sihtotstarbelist rahastamist, et taastada Euroopa kahjustatud ökosüsteemid. Seetõttu peaksid praeguse programmi LIFE raames toetatavad meetmed saama sihtotstarbelist, jätkuvat ja prognoositavat rahastamist.”

Täiendav teave

• Euroopa Komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta (2028–2034) seatakse üldine eesmärk kulutada 35 % kliima- ja keskkonnakuludest eri programmidele, mis tähendab, et kliima-ja keskkonnaeesmärkide toetamiseks võetakse kasutusele üle 700 miljardi euro. Riiklik ja piirkondlik partnerluskava, milles on ühendatud nii regionaalarengu kui ka ühise põllumajanduspoliitika vahendid, oleks peamine vahend kohalike kogukondade ja ettevõtjate toetamiseks puhtale energiale üleminekul, seades eesmärgiks kulutada 43 % kliimale ja keskkonnale. Siiski puudub spetsiaalne programm, mis keskenduks keskkonna- ja kliimameetmetele ning oleks kättesaadav kohalikele ja piirkondlikele sidusrühmadele, nagu LIFE praegusel eelarveperioodil.
• ENVE komisjon võttis oma 22. aprilli koosolekul vastu ka ENVE komisjoni esimehe Kostas Bakoyannise juhitud arvamuse eelnõu ELi ülemaailmse kliima- ja energiavisiooni kohta, milles esitatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste prioriteedid bioloogilise mitmekesisuse COP17 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 31. istungjärguks 2026. aasta teisel poolel. Mõlema raportööri – Bakoyannise ja Trzaskowski – arvamused võetakse vastu komitee täiskogu istungjärgul juulis.
• Eri fraktsioonide esindajad sekkusid praegusesse energiakriisi, märkides vajadust nii lühiajaliste meetmete järele, et aidata kodanikke ja ettevõtjaid, kui ka pikaajalise poliitika järele, mille eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest taastuvate energiaallikate, tuumaenergia, energiatõhususe ja elektrifitseerimise suurendamise kaudu ning toetada linnu ja piirkondi nendes jõupingutustes. Komitee juhatus võtab 5. mail vastu deklaratsiooni, et reageerida praegusele geopoliitilisele olukorrale ja erakorralistele meetmetele, mille Euroopa Komisjon esitas 22. aprillil energiakriiside lahendamiseks.
• Liikmed vahetasid arvamusi ka keskkonnaalaste õigusaktide lihtsustamise üle pearaportöör Nadia Pellefigue’i (FR/PES) ja Euroopa Komisjoni esindajatega, pidades silmas arvamust, mis võetakse vastu komitee täiskogu istungjärgul 6.–7. mail.

Kontaktisik:

Lauri Ouvinen
Tel: +32 473536887
lauri.ouvinen@cor.europa.eu