ELi eelarve pärast 2027. aastat: piirkonnad ja linnad hoiatavad, et ainult detsentraliseeritud pikaajalised investeeringud suudavad lahendada praeguseid ja tulevasi probleeme

Peamised taotlused on uued omavahendid, tugev ja reformitud ühtekuuluvuspoliitika ning suurem fond hädaolukordadega tegelemiseks. 

15. mai täiskogu istungjärgul ühehäälselt vastu võetud resolutsioonis esitasid kohalikud ja piirkondlikud juhid oma ettepanekud ambitsioonika ELi pikaajalise eelarve kohta pärast 2027. aastat, mis võimaldaks liidul saavutada pakilisi prioriteete, nagu julgeolek ja vastupanuvõime kliimamuutustele, toetades samal ajal püsivaid probleeme, nagu sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine. Euroopa Regioonide Komitee liikmed nõudsid ka, et tulevane ELi eelarve oleks paindlikum, eelkõige suurema hädaabifondi loomise kaudu, et tulla toime ettenägematute kriiside ja hädaolukordadega.

Nädal pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis selles küsimuses vastu oma seisukoha, esitasid piirkonnad ja linnad oma nägemuse ELi järgmise pikaajalise eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistikukohta. Esimese olulise sammuna kutsusid komitee liikmed liikmesriike üles jõudma viivitamata kokkuleppele ELi eelarve uute rahastamisallikate ehk nn omavahendite kasutuselevõtus. 

Nagu on rõhutatud ka samal päeval vastu võetud teises resolutsioonis, et reageerida ühtekuuluvuspoliitika kavandatud vahekokkuvõttele, olid kohalikud ja piirkondlikud juhid vastu mis tahes otsestele või kaudsetele tsentraliseerimismeetmetele ühtekuuluvuspoliitikas nii praegusel kui ka järgmisel programmitöö perioodil 2021–2027. Rakenduskavade muutmine peab jääma vabatahtlikuks. Lisaks kutsusid komitee liikmed üles jääma 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus ELi majanduskasvu mudeli tugisambaks ja kõigi piirkondade keskseks pikaajaliseks detsentraliseeritud investeerimispoliitikaks, millele eraldataks reaalväärtuses vähemalt sama suur rahaeraldis kui praeguses pikaajalises eelarves. 

Ühtekuuluvus kui konkurentsivõimelise Euroopa liikumapanev jõud

Kohalikud juhid ütlesid, et Euroopa konkurentsivõime parandamiseks on vaja tugevat ja reformitud ühtekuuluvuspoliitikat, mis on paremini valmis muutusteks, ning palusid ka pikaajalisi programme, mis integreeriksid kohapõhised teadusuuringute ja piirkondliku innovatsiooni ökosüsteemid, et täita lõhe teiste rahvusvaheliste osalejatega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina. 

Lisaks palus komitee ELi eelarvest rohkem vahendeid, et muuta liidu välispiirid ja piirialad turvalisemaks, millega peaks kaasnema rahaline abi ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele nende haldussuutlikkuse suurendamiseks.

Ressursid kriisidega toimetulekuks

Hiljuti vastu võetud ELi tulevast pikaajalist eelarvet käsitleva arvamuse kaasraportöörid Carla Tavares (PT/S&D) ja Siegfried Mureşan (RO/EPP) ühinesid komitee liikmete üleskutsega liikmesriikidele osaleda enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi struktureeritud ja läbipaistvas dialoogis kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. 

Euroopa Komisjon esitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku eeldatavasti juulis. 

Tsitaadid

Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttő: „Ühtekuuluvuspoliitika kui Euroopa solidaarsuse tugisammas peab jääma tulevases ELi eelarves tugevaks. Selleks on meil vaja tugevat mitmeaastast finantsraamistikku koos uute omavahenditega, et tegeleda kõigi Euroopa prioriteetidega. Piirkonnad ja linnad peavad jääma ühtekuuluvuspoliitika keskmesse ning sellega seoses tervitan volinik Piotr Serafini hiljutisi märkusi idee kohta liikuda edasi piirkondlike partnerluskavadega. Ühtekuuluvuse suurem rahastamine tähendab tugevamat ja ühtsemat Euroopat, kus iga kogukond õitseb.“

Marie-Antoinette Maupertuis (FR/EA), Korsika piirkondliku assamblee esimees ja komitee arvamuse „ELi eelarve ja kohapõhine poliitika“ raportöör (vastu võetud 2024. aasta novembris): „ELi tulevane mitmeaastane finantsraamistik peab saama tõeliseks üleminekuhoovaks territooriumide teenistuses. Euroopa Liit suudab vastata oma peamistele prioriteetidele ainult siis, kui ta alustab tegevust kohapeal, lähtudes konkreetsetest vajadustest, konkreetsetest probleemidest ja kohalikust dünaamikast. Õiglane, demokraatlik ja ambitsioonikas Euroopa eelarve on eelkõige koos territooriumidega nende jaoks koostatud eelarve.“

Taustteave

• Täiskogu istungjärgu video ja fotod
• Kiireloomulise resolutsiooni lõplik tekst seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga on kättesaadav siin.  
• Kiireloomulise resolutsiooni „Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamine 2021–2027“ lõplik tekst on kättesaadav siin.
• Komitee täiskogu istungjärgul võtsid liikmed vastu ka arvamuse, milles keskenduti ühtekuuluvuspoliitikale kui ELi eesmärkide saavutamise ja reformide mootorile (raportöör Isabelle Boudineau – FR/PES). Pressiteade.
• Ühtekuuluvuspoliitika tulevasi ja praeguseid probleeme arutati hiljuti ka komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTER)koosolekul. Pressiteade.
• 2024. aasta novembris võttis komitee vastu esimese arvamuse, mis sisaldas ettepanekuid uute kavandamis- ja rakendamismehhanismide kohta 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus, mille koostas Korsika piirkondliku assamblee esimees Marie-Antoinette Maupertuis (FR/EA). Pressiteade.
• Euroopa Liidu praeguse pikaajalise eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistiku mahtonligikaudu 1,2 triljonit eurot ja see hõlmab ajavahemikku 2024–2027.  

Võtke ühendust

Matteo Miglietta – Euroopa Regioonide Komitee
tel +32 (0) 470 89 53 82
matteo.miglietta@cor.europa.eu