Kohalikud juhid kutsuvad üles koostama ambitsioonikat ELi tegevuskava, milles investeeritakse linnadesse kui konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse edendajatesse

Suurlinnapiirkondadel ja funktsionaalsetel linnapiirkondadel on oluline roll kestlike investeeringute, majanduskasvu ja tasakaalustatud territoriaalse arengu edendamisel Euroopas. Seda tunnistades võtsid kohalikud ja piirkondlikud esindajad 14. mail ühehäälselt vastu arvamuse – mille koostas Milano linnavolikogu liige Carmine Pacente – Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul, kutsudes üles tugevdama linnamõõdet 2027. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas. 

Kuna Euroopa linnaelanikkond kasvab 2050. aastaks 75 %-lt 84 %-le kogurahvastikust, on linna- ja suurlinnapiirkonnad üha suurema surve all ning avaldavad üha suuremat mõju Euroopa Liidu säästvale arengule. Vastuvõetud arvamuses kinnitas komitee taas vajadust tasakaalustatud territoriaalse arengu järele Euroopas, mis põhineb linna- ja maapiirkondade koostööl. Selles raamistikus võivad tugevad linna- ja suurlinnastrateegiad aidata lahendada mõningaid kogu Euroopa Liidu kõige pakilisemaid probleeme, nagu demograafilised muutused, rohe-, digi- ja tööstuspööre ning taskukohaste eluasemete nappus. 

Kohalikud ja piirkondlikud juhid esitasid oma taotluse, pidades silmas Euroopa Komisjoni uue linnade tegevuskava avaldamist, mille president von der Leyen lisas praeguse ametiaja prioriteetide hulka. Nad kutsusid komisjoni üles kaasama linnu ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegevuskava koostamise kõikidesse etappidesse ning andma konkreetset abi väikestele ja keskmise suurusega omavalitsustele ning linnadele. 

Ühtekuuluvuspoliitika investeerib linnade säästvasse arengusse

Komitee liikmed rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitika eelarve jagatud täitmise mudel, mis hõlmab Euroopa, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku valitsemistasandit, on jätkuvalt oluline kestliku linnaarengu rahastamisallikas. Seetõttu nõudsid nad tugevat, paindlikku ja reformitud ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2027. aastat. Kohalikud ja piirkondlikud juhid hoiatasid ka, et tsentraliseeritud juhtimise rahastamismehhanismid, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, võivad viia selleni, et riikide valitsused jätavad kohalikud prioriteedid tähelepanuta.  

Lisaks kutsusid piirkonnad ja linnad liikmesriike üles katsetama stimuleerimismehhanisme, mille abil saaks tsentraliseeritud poliitika kasutamata vahendid suunata otse piirkondlikesse integreeritud programmidesse ning kasutada neid eelkõige linna- ja suurlinnapiirkondade hüvanguks. 

Tsitaat

Raportöör Carmine Pacente (IT/Renew E.), Milano linnavolikogu liige: „Tunnistades linna- ja suurlinnapiirkondade kasvavat rolli, kutsutakse käesolevas arvamuses üles tugevdama ELi linnade tegevuskava. Näiteks kutsutakse selles üles suurendama Euroopa Regionaalarengu Fondi linnaarengu rahastamist üle praeguse 8 % ning looma Euroopa Sotsiaalfond+ miinimum- ja kohustuslik 5 % reserv, et võidelda ebavõrdsuse ja eluasemevajaduste vastu. Lisaks julgustatakse liikmesriike lisama oma riiklikesse programmidesse, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, rahalised reservid linna- ja suurlinnapiirkondade jaoks, mille eesmärk on toetada investeeringuid.“    

Taustteave

• Täiskogu istungjärgu video ja fotod.

• Funktsionaalne linnapiirkond koosneb tihedalt asustatud linnast ja hõredamalt asustatud pendelrändepiirkonnast, mille tööturg on linnaga tihedalt integreeritud (allikas: Eurostat).  

• 15. mail hääletab komitee täiskogu kahe kiireloomulise resolutsiooni üle, mis käsitlevad Euroopa Liidu järgmist pikaajalist eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitika programmide (2021–2027) vahehindamist. Lisaks võtsid komitee liikmed 14. mail vastu arvamuse, milles keskendutakse ühtekuuluvuspoliitikale kui ELi eesmärkide ja reformide saavutamise mootorile. Pressiteated avaldatakse komitee veebisaidi vastavas osas. 

• 17.–19. juunil korraldab Krakowi linn (Poola) 2025. aasta linnade foorumi, mis keskendub ideede kogumisele ELi linnade poliitilise tegevuskava väljatöötamiseks.