Ühtegi põlvkonda ei tohiks kõrvale jätta ega ühtegi territooriumi Euroopa kultuurikompassi kaardilt välja jätta

Kohalikud ja piirkondlikud juhid nõustusid, et Euroopa peab suurendama põlvkondadevahelist õiglust, ning rõhutasid, et ELi kultuuristrateegia peab teenima kohalikke kogukondi.

Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul toimus 13. oktoobril arutelu Euroopa Komisjoni põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi voliniku Glenn Micallefiga. Arutelus keskenduti vajadusele põlvkondadevahelise õigluse järele ning sellele, et ELi kultuuristrateegia põhineks territoriaalsel rakendamisel, mitmetasandilisel valitsemisel ning tugevamal ja prognoositavamal rahastamisel.

Piirkonnad ja linnad tervitasid Euroopa kultuurikompassi ja selle keskset rolli selle rakendamisel. Gabrovo linnapea Tanya Hristova (BG/EPP) koostatud arvamuses kultuurikompassi kohta rõhutatakse siiski muret rahastamise üha suurema tsentraliseerimise pärast tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning riiklikes ja piirkondlikes partnerluskavades ning rõhutatakse vajadust kaitsta detsentraliseeritud ja territoriaalselt kättesaadavat kultuuri rahastamist. Komitee kutsub üles minema killustatud lühiajaliselt projektitoetuselt üle mitmeaastastele, paindlikele ja väikesemahulistele vahenditele, mis on kättesaadavad väiksematele kultuurivaldkonnas tegutsejatele, sealhulgas maapiirkondades, piirialadel ja demograafiliselt haavatavates piirkondades.

Strateegiline avalik hüve, mitte valdkondlik poliitika

Komitee leiab, et kultuuri ja kultuuripärandit tuleks tunnustada strateegiliste avalike hüvedena, mis aitavad kaasa demokraatiale, kestlikkusele, konkurentsivõimele ning sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et kultuur ei kajastu endiselt piisavalt ÜRO kestliku arengu eesmärkides. Liikmed rõhutavad, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks pidada strateegilisteks partneriteks ja kaasloojateks, mitte ainult edastajateks. Nad paluvad Euroopa Komisjonil süstemaatiliselt hinnata tulevaste ELi kultuurialgatuste ja rahastamisvahendite territoriaalset mõju.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid leiavad, et investeerimine kultuuri on ka investeering demokraatia kaitsesse ja tugevdamisse Euroopas. Arvamuses kirjeldatakse kultuuripaiku, pärandiobjekte ja osaluspõhist kultuuritegevust kui olulist kohalikku demokraatlikku taristut, eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Lisaks rõhutavad liikmed, kui oluline on tagada rahvus-, etniliste ja keelevähemuste osalemine kultuurielus.

Linnad ja piirkonnad kutsuvad ELi institutsioone üles tagama praktilise koostoime kultuurikompassi ja Euroopa demokraatia kaitse programmi vahel. Samuti tervitavad nad ühisavaldust „Euroopa kultuuri heaks – kultuur Euroopa heaks“, mille ELi liikmesriigid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon võtsid vastu 2026. aasta juunis, soovitades, et selle kiidaksid heaks ka komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

Komitee soovib ka selgeid eeskirju omistamise, litsentsimise ja tasustamise kohta tehisintellekti juhtimisraamistikes, et kunstnikud ning kultuuri- ja loomesektorid säilitaksid sisulise kontrolli selle üle, kuidas nende teoseid kasutatakse ja tunnustatakse. Arvamuses lisatakse, et vastupanuvõimelised kultuuriökosüsteemid nõuavad kultuuritöötajatele õiglasi töötingimusi, töötasu ja sotsiaalkaitset.

Arutelu

käigus käivitas volinik Micallef algatuse „Tuleviku hääled“, milles nõutakse õiglast poliitikakujundamist, õiglaste võimaluste tagamist ja õiglaste kohtade loomist. Koos komitee presidendi Kata Tüttőga kutsus volinik liikmeid üles saama selle saavutamiseks liitlasteks, allkirjastades äsja loodud põlvkondadevahelise õigluse lubaduse.

Lubadus on kooskõlas 5. märtsil 2026 vastu võetud ELi põlvkondadevahelise õigluse strateegiaga ja tugineb komitee vastavale 2025. aastal vastu võetud arvamusele (Tine Radinja/ Greens+Pro), milles tunnistatakse, et inimeste elupaik mõjutab tugevalt nende võimalusi ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulised sihipäraste kohapõhiste meetmete rakendamiseks. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kasutama poliitikakujundamisel tulevikku suunatud lähenemisviisi, kaaluma pikaajalist mõju tulevastele põlvkondadele ning tugevdama koostööd ja solidaarsust vanuserühmade vahel. Selle kohustuste hulka kuulub uuenduslike eluasememudelite toetamine, kestliku arengu tugevdamine, tervishoiu- ja hooldusteenuste kättesaadavuse parandamine ning kõigi põlvkondade kaasamine struktureeritud demokraatliku osalemise tavadesse.

Lubadust allkirjastades võtavad kohalikud ja piirkondlikud juhid nähtava kohustuse see eesmärk ellu viia: edendades õiglast poliitikakujundamist, õiglasi võimalusi ja õiglasi kohti, on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kesksed osalejad põlvkondadevahelise ebasoodsa olukorra tsüklite katkestamisel, luues samal ajal aluse tulevaste põlvkondade õitsenguks.

2027. aasta Euroopa kultuuripealinnad

Täiskogu istungjärgul pöörati tähelepanu ka 2027. aasta Euroopa kultuuripealinnadele Liepājale (Läti) ja Évorale (Portugal). Liepāja linnavolikogu liige Gunārs Ansiņš ja Évora linnapea Carlos Zorrinho tutvustasid oma linnades Euroopa kultuuripealinna aasta keskseid ideid.

Tsitaadid

Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttő: „Täna valis volinik Micallef täiskogul välja põlvkondadevahelise õigluse lubadused, mis on otsene järelmeede arvamusele, mille me just sellel teemal 2025. aastal vastu võtsime. Neid lubadusi allkirjastades kordame oma pühendumust luua õiglasem tulevik kõigile põlvkondadele. Pühendume pikaajalisele planeerimisele, kestlikule arengule ja kvaliteetsetele avalikele teenustele ning soovime tagada ka kõigi põlvkondade juurdepääsu sisukale ja kaasavale kultuuritegevusele. Kultuuripealinn ja kultuurikompass, mis on täna meie vahetuste keskmes, näitavad teed, me jääme kursile!“

Glenn Micallef, Euroopa Komisjoni põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi volinik: „Olles kogenud 2018. aasta Vallettat, tunnen uhkust ja võimalusi, mida Euroopa kultuuripealinn võib pakkuda. Kuna Liepāja ja Évora valmistuvad 2027. aastaks, on meie eesmärk aidata linnadel ehitada üles pärand, mis kestab: kultuuriruumid ning kohalike kunstnike ja kogukondade võimalused on lähendatud, tuues kasu nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele.“

Tanya Hristova (BG/EPP), Gabrovo linnapea ja raportöör: „Kultuurikompassis tunnistatakse õigustatult, et kultuur on Euroopa identiteedi, demokraatlike väärtuste ja heaolu nurgakivi. Regioonide Komitee arvamuses nõutakse, et see ühine eesmärk väljenduks käegakatsutavates tulemustes kõigil territooriumidel ning et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tunnustataks täielikult partneritena kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Tagades võrdsed võimalused kultuurielus osalemiseks ning püsivad ja kättesaadavad investeeringud, saame tugevdada Euroopa kultuurilist mitmekesisust, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja võimestada kogukondi kujundama oma tulevikku.“

Taustteave

• Euroopa Komisjoni 13. oktoobri pressiteade põlvkondadevahelise õigluse lubaduse väljakuulutamise kohta (lisada link teate avalikule versioonile)

• Euroopa Komisjoni poolt 12. novembril 2025 vastu võetud Euroopa kultuurikompass on strateegiline raamistik, mille eesmärk on integreerida kultuur Euroopa Liidu poliitika kujundamisse.

• Ühisdeklaratsioon „Euroopa kultuuri heaks – kultuur Euroopa heaks“.

Võta ühendust

Víctor Moreno Morales de Setién
Tel: +32 475999662
victor.morenomoralesdesetien@cor.europa.eu