Euroopa julgeolek ehitatakse üles Euroopa piirkondades või seda ei ehitata üldse

Euroopa peab muutma oma piirkondade tugevad küljed suuremaks julgeolekuks, tööstussuutlikkuseks ja vastupanuvõimeks.

Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ning küberrünnete, sabotaaži ja muude hübriidohtude sagenemine on toonud Euroopa julgeolekuprobleemid kodanikele lähemale. 13. oktoobril vastu võetud arvamuses kutsub Euroopa Regioonide Komitee üles kiiremini rakendama ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava ning kaasama piirkonnad ja linnad täielikult Euroopa tööstussuutlikkuse tugevdamisse.

Białystoki linnapea Tadeusz Truskolaski (PL/EA) koostatud arvamuses väidab komitee, et Euroopa vajab geograafiliselt mitmekesisemat, integreeritumat ja koostalitlusvõimelisemat kaitsetööstust, millel on tugevamad tarneahelad ja tihedam koostöö piirkondade vahel.

Komitee nimetab Venemaa sõda Ukraina vastu ning küberründeid, sabotaaži, rünnakuid elutähtsa taristu vastu ja korduvaid droonirünnakuid Euroopa õhuruumi tõendina põhjalikult muutunud julgeolekukeskkonnast, mis nõuab pigem koordineeritud Euroopa lähenemisviisi avastamisele, kaitsele ja reageerimisele kui killustatud riiklikke jõupingutusi.

Kaitseinvesteeringud peaksid tugevdama Euroopa piirkondi

Komitee soovib, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid kaardistaksid piirkondliku suutlikkuse ja spetsialiseerumise, et investeeringuid saaks suunata sinna, kus neil on suurim mõju. Selles öeldakse, et VKEd, idufirmad, tööstusklastrid, ülikoolid ja teaduskeskused peaksid koos suuremate kaitseettevõtetega olema algusest peale kaasatud.

Arvamuses väidetakse, et paljutõotavatel ideedel peaks olema selgem tee katsetamisest hangete ja tootmiseni. Komitee nõuab ka lihtsamat juurdepääsu rahastamisele, hangetele ja sertifitseerimisele, lühemat teed innovatsioonist turule ja väiksemat halduskoormust, säilitades samal ajal läbipaistvuse ning keskkonnaalased, sotsiaalsed ja julgeolekualased kaitsemeetmed.

Komitee leiab, et kaitsevaldkonna rahastamine peaks tegema rohkem kui suurendama tootmist. Investeeringud peaksid looma kvalifitseeritud töökohti, aitama kohalikel ettevõtetel kasvada, parandama kahesuguse kasutusega taristut ja toetama innovatsiooni tsiviilrakenduste abil. Komitee rõhutab, et need investeeringud peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitikat, mitte suunama raha regionaalarengust eemale.

Arvamuses kutsutakse üles võtma selgeid kohustusi tagamaks, et uued ELi investeeringud ja võimalused oleksid VKEdele avatud, tooksid kasu piirkondlikule majandusele, edendaksid oskusi, suurendaksid tarneahela vastupanuvõimet ja edendaksid tootmise geograafilist levikut. Samuti rõhutatakse selles Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevate piirkondade erivajadusi, mis seisavad silmitsi suurema julgeolekusurvega ning vajavad usaldusväärset ja pikaajalist toetust.

Ukraina toob Euroopa kaitsealastesse jõupingutustesse väärtuslikke kogemusi

Komitee soovib, et Ukrainal oleks suurem roll Euroopa kaitseprojektides ja tööstuslikes tarneahelates, väites, et ELi ja Ukraina julgeolek on tihedalt seotud.

Ukrainast on saanud üks maailma dünaamilisemaid kaitseinnovatsioonikeskkondi, eelkõige droonide, droonitõrjesüsteemide, tehisintellekti, elektroonilise sõjapidamise, digilahenduste, logistika ja kriisiohje valdkonnas. Selle tugevus seisneb mitte ainult uute tehnoloogiate kiires arendamises tegelikes töötingimustes, vahetu tagasiside kogumises ja nende kohandamises esilekerkivate ohtudega erakordse kiirusega - kogemus, mis võiks olla kasulik Euroopa kaitsetööstusele.

Arvamuses kutsutakse üles tegema tihedamat koostööd, et võimaldada Ukraina ja Euroopa partneritel koos lahendusi välja töötada, katsetada, hankida ja toota. Selles tuuakse näiteks sellised algatused nagu BraveTechEU ja EUDISe tehnoloogialiidud. Euroopa saab pakkuda mastaapi, investeeringuid ja tööstussuutlikkust, samal ajal kui Ukraina panustab paindlikkusse, praktilistesse eksperditeadmistesse ja lahendustesse, mida on selles valdkonnas juba katsetatud.

Tsitaat:

• Tadeusz Truskolaski (PL/EA), Białystoki linnapea ja komitee raportöör: „Białystoki ja teiste Euroopa idatiiva piirkondade elanike jaoks ei ole julgeolek abstraktne küsimus. Sõda Ukrainas ja ohtude muutuv olemus näitavad, kui oluliseks on muutunud valmisolek, vastupanuvõime ja tõhus koostöö. Meie ülesanne ei ole tekitada häiret, vaid tagada, et inimesed tunneksid end konkreetsete meetmete abil turvaliselt. Euroopa vajab selle saavutamiseks ühtsust, tööstuslikku suutlikkust ja tõhusaid reageerimismehhanisme - mitte kümne aasta pärast, vaid praegu. Seepärast peavad liikmesriigid ja piirkonnad tegema koostööd, et tugevdada Euroopa tarneahelaid ja muuta innovatsioon kiiremini praktilisteks lahendusteks. Piirialad peavad olema täieõiguslikud partnerid otsustes, mis kujundavad Euroopa julgeolekut.“

Taustteave:

• 2026. aasta juulis avaldatud Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) hinnangus dokumenteeriti 144 arvatavat Venemaa droonirünnakut 13 NATO riigis ja Iirimaal 2024. aasta augustist 2026. aasta veebruarini, sealhulgas vahejuhtumid, mis mõjutasid lennujaamu, sõjalisi rajatisi ja muud tundlikku taristut. Hilisemad intsidendid 2026. aastal näitavad, et registreeritud juhtumite koguarv on kasvanud ligikaudu 200-ni ja kasvab jätkuvalt.
• ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava on osa laiematest jõupingutustest parandada Euroopa kaitsevalmidust 2030. aastaks. 2030. aasta kaitsevalmiduse tegevuskavas on sätestatud võimekuse vahe-eesmärgid ja esitatud neli Euroopa juhtprojekti: idatiiva seire, Euroopa droonikaitse algatus, Euroopa õhukilp ja Euroopa kosmosekilp. 3. juulil 2026 tegi komisjon 1,5 miljardi euro suuruse Euroopa kaitsetööstuse programmi raames ettepaneku viie Euroopa ühishuvi pakkuva kaitseprojekti kohta, mille käivitamiseks ja kasutuselevõtuks on ette nähtud 325 miljonit eurot. Need hõlmavad droone ja droonitõrjesüsteeme, mere- ja merepõhja kaitset, kosmose-, õhu- ja raketikaitset ning julgeolekut ELi idatiival. Igas projektis osaleb keskmiselt 18 liikmesriiki, samas kui Ukraina osaleb viiest neljal. Lisateavet saab Euroopa Komisjonist: ühised kaitseprojektid; Euroopa kaitsetööstuse programm; „Kaitsevalmiduse tegevuskava aastani 2030“. Laiem raamistik hõlmab ka 150 miljardi euro suurust SAFE-rahastamisvahendit, kaitsevalmiduse koondpaketti ja 1 miljardit eurot Euroopa Kaitsefondi 2026. aasta tööprogrammi raames.
• Komitee arvamus võeti vastu täiskogu 173. istungjärgul 13. oktoobril 2026.

Kontaktisik:
Wioletta Wojewodzka
Tel: +32 473 84 39 86
wioletta.wojewodzka@cor.europa.eu