Laienemine ja Must meri on nüüd ELi strateegia keskmes

Euroopa Regioonide Komitee liikmed kordasid 28. jaanuaril, et Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad kiiresti annetama energiaseadmeid Ukraina linnadele, kuna riik seisab silmitsi Venemaa kurnavate rünnakutega energiataristule ja ühe aastakümnete kõige külmema talvega.

Üleskutsed, mida juhtis Magali Altounian (FR/Renew Europe) kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolekul, järgnesid Ukraina linnade liidu taotlusele ning komitee presidendi ja Ukraina töörühma kirjale komitee liikmetele ning Ukraina ülesehitamiseks loodud Euroopa linnade ja piirkondade liidu liikmetele. Täpsemat teavet selle kohta, kuidas aidata, leiab Regioonide Komitee veebilehelt.

Kohtumine hõlmas eriettekannet, milles kutsuti üles toetama pikaajalisemalt Ukraina vaimse tervise algatusi, mille kohta andis tunnistust Hispaania ekspert. Ettekande juhatas sisse Murcia piirkonna Euroopa Liidu asjade peadirektor Adrián Zittelli Ferrari (ES/NI), kes väitis, et „vaimset tervist tuleb käsitleda ülesehitamise keskse sambana“, ning nõudis tungivalt „skaleeritavaid Euroopa meetmeid vaimse tervise valdkonnas“.

Üleskutsed olid osa koosolekust, mis oli peamiselt pühendatud laienemist ja Musta merd käsitlevate arvamuste arutamisele ja vastuvõtmisele ning kus CIVEXi komisjoni liikmed ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Küprose esindajad rõhutasid vajadust, et ELi liikmesust taotlevate riikide elanikud kogeksid integratsiooni praktilisi eeliseid juba aegsasti enne ühinemist.

Koosoleku salvestus koos koosoleku üksikasjade ja dokumentidega on kättesaadav komitee veebisaidil.

Laienemine

Laienemist käsitleva arutelu käigus rõhutasid eesistujariik Küpros ja Euroopa Komisjon vajadust täiendava laienemist käsitleva strateegilise teabevahetuse järele. See on poliitika, mida 2025. aasta Eurobaromeetri küsitluse kohaselt toetab enamik ELi kodanikke.

Eesistujariik Küpros ütles, et laienemine ei ole „lihtsalt poliitiline valik, vaid strateegiline kohustus“, lisades, et „kui laienemine on strateegiline, peab meie teabevahetus olema ka strateegiline, kodanikukeskne, faktipõhine ja seda peavad ellu viima kõik valitsustasandid, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused“.

Euroopa Komisjon esitas Eurobaromeetri küsitluse, milles leiti, et 56 % ELi kodanikest toetab laienemist. Teave on oluline tegur, sest 74 % kodanikest, kes tunnevad end informeerituna, toetab laienemist, võrreldes 49 %ga neist, kes tunnevad, et nad ei ole informeeritud.

Postitajad kirjeldasid paremat teavet, kohandatud teavitustegevust ja ausat dialoogi olulisena, et suurendada ja toetada suuremat ja tugevamat liitu. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kuuluvad kaheksa liikmesriigi hulka, kus küsitluse kohaselt on toetus alla 56 % keskmise.

Arutelule järgnes kahe arvamuse vastuvõtmine Euroopa Komisjoni iga-aastaste laienemisaruannete kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult ELi liikmeks saada soovivate riikide edusamme reformide elluviimisel ja määratakse kindlaks valdkonnad, kus on vaja teha täiendavaid parandusi.

Bourgogne-Franche-Comté piirkonna aseesimees ja komitee Ukraina, Moldova ja Gruusia teema raportöör Patrick Molinoz (FR/PES) ütles: „Laienemise küsimus on 2026. aastal omandanud uue mõõtme: ELi strateegilist, majanduslikku ja poliitilist julgeolekut ei ohusta mitte ainult Venemaa kasvav vaenulikkus, vaid ka – ja see on uus – meie ajaloolise Ameerika liitlasega seotud pikaajaliste veendumuste lõpp. Sellega seoses on oluline tugevdada kodanike toetust laienemisele, kaasates linnu ja piirkondi tihedamalt selle probleemidesse ja võimalustesse.“

Corki krahvkonna volikogu liige ning komitee Lääne-Balkani ja Türgi teema raportöör Gillian Coughlan (IE/RE) ütles: „ELi laienemine ei ole enam kauge poliitiline arutelu, vaid julgeoleku, demokraatia ja vastupanuvõime projekt. Selle edu üle otsustatakse kohalikul tasandil, kus elatakse ja kaitstakse Euroopa väärtusi. Sõja, desinformatsiooni ja välise sekkumise ajastul on Lääne-Balkani ja Türgi tugevad omavalitsused ELi enda strateegiline vara.“

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et „eeldusel, et reformide hoog ja tempo jätkuvad“, on „realistlik võimalus“, et neli eestvedajat viivad läbirääkimised lõpule oma tähtajaks – Montenegro puhul 2026. aastaks, Albaania puhul 2027. aastaks ning Ukraina ja Moldova puhul 2028. aastaks.

Mõlemad arvamused saadetakse nüüd vastuvõtmiseks komitee täiskogu istungjärgule 4.–5. märtsil.

ELi strateegiline lähenemisviis Mustale merele

Arutelus ELi strateegilise lähenemisviisi üle Mustale merele kirjeldasid nii komitee raportöör – Varna linnapea Blagomir Kotsev (BG/RE) – kui ka Euroopa Parlamendi liige ja Euronesti parlamentaarse assamblee kaasesimees Sergei Lagodinsky (DE/Rohelised-EFA) Musta merd kui olulist täiendust ELi laienemispoliitikale, idapartnerlusele ja ELi algatusele „Global Gateway“.

CIVEXi komisjoni liikmete märkustes ütlesid mõlemad, et Must meri ei ole enam Euroopa äärealadel, vaid on pigem selle strateegilisel eesliinil – „isegi selle geopoliitilisel tuumal“, ütles Euroopa Parlamendi liige Lagodinsky.

"See arutelu ei puuduta tehnilist toimikut," ütles Euroopa Parlamendi liige Lagodinsky. "See on proovikivi, kas Euroopa Liit on lõpuks valmis mõtlema geopoliitiliselt," ütles ta, nõudes, et EL "mõtleks geopoliitiliselt, tegutseks kohalikul tasandil ja koordineeriks kogu Euroopat".

Komitee arvamuses määratletakse strateegilise tegevuskava neli sammast piirkondlikust ja kohalikust mõõtmest: kaitse, energiajulgeolek, majanduskasv ja kliimameetmed. Raportöör Kotsev, kelle linn on ELi suurim sadam Mustal merel, rõhutas eelkõige vajadust paremate taristuühenduste järele piki põhja-lõuna telge Läänemerest ja Egeuse merest, sealhulgas Musta mere sadamad Varna ja Burgas Bulgaarias ning Constanța Rumeenias.

Hr Kotsev ütles: „Tänased keerulised ajad kiirendavad vajadust Euroopa ühise lähenemisviisi järele Musta mere piirkonnas. Sündmused Euroopas, Ameerikas ja Lähis-Idas nõuavad meilt tõelise vastutuse võtmist. Mitte ainult paberil, vaid läbi tegude. Ambitsioonikas, ambitsioonikas, teovõimeline. Nii tahaksin ma kirjeldada meie tööd Varna elanikele, kui ma koju jõuan.“

Arvamus on kavas vastu võtta 4.–5. märtsil toimuval Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul.

Liidu toetus varjupaiga-, rände- ja integratsioonihaldusele, 2028–2034

Komitee raportöör varjupaiga, rände ja integratsiooni kavandatud finants- ja juhtimisraamistiku teemal järgmises ELi pikaajalises eelarves tervitas rände ja varjupaiga haldamise kavandatud eelarvet. Komitee liikmetega peetud esialgses arutelus hoiatas Zarasai rajoonivolikogu liige raportöör Arnoldas Abramavičius (LT/EPP), et Euroopa Komisjoni kavatsus koostada iga liikmesriigi kohta üks kava võib jätta kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pelgalt konsulteeritavate hooleks ja kahjustada nende rahastamise prognoositavust.

Hr Abramavičius ütles, et tema arvamuse eelnõus rõhutatakse vajadust, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleksid struktureeritud ja õiguslikult tagatud rollid, prognoositava mitmeaastase rahastamise tähtsust ning vajadust, et ELi rahastamise tingimuste mis tahes suurendamisega kaasneks sihipärane suutlikkuse suurendamine.

Hr Abramavičius ütles: „Rände haldamine on Euroopa probleem, mida ei saa lahendada ilma piirkondade ja omavalitsuste kaasamiseta. Raportöörina töötan selle nimel, et ELi vahendid tulevases mitmeaastases finantsraamistikus toetaksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust aidata kaasa rände, integratsiooni ja tagasisaatmise terviklikule ja nõuetekohasele haldamisele.“