ELi järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni programmi eelarve peab olema ambitsioonikas ja kriisikindel, ütlevad piirkonnad

Piirkondade ja linnade suurem roll innovatsiooni edendamisel kogu ELis

Kohalikud ja piirkondlikud juhid kutsusid 7. mail üles tagama tugeva ja stabiilse eelarve ning piirkondade ja linnade keskse rolli, et tagada järgmise programmi „Euroopa horisont“ (2028–2034) edu.

Konkursikutse esitati Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul, kus ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu esitas üksikasjalikud vastused Euroopa Komisjoni ettepanekutele, mis on seotud ELi pikaajalise eelarvega (2028–2034).

Centre-Val de Loire’i piirkonna asepresidendi Anne Besnieri (FR/PES) koostatud arvamuses ELi teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikavaldkondade tuleviku kohta rõhutasid piirkonnad ja linnad, et teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi kavandatud eelarve on minimaalne vajalik ELi konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks, ning kutsusid üles kaitsma seda ümberjaotamise eest kriisi ajal. Nad rõhutasid, et teadusuuringud ja innovatsioon peavad eelkõige parandama inimeste elukvaliteeti, toetades samal ajal avalikke teenuseid ja õiglast üleminekut.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid rõhutasid, et piirkondlikud ja kohalikud innovatsiooni ökosüsteemid on ELi innovatsiooni keskmes. Nad rõhutasid, et piirkondadel ja linnadel on keskne roll ELi teaduse ja tehnoloogia tipptaseme saavutamisel, luues tingimused teadmiste arendamiseks, tootmiseks ja jagamiseks. Seetõttu kutsutakse arvamuses üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi programmi juhtimisse, rakendamisse ja järelevalvesse, et vallandada Euroopa innovatsioonipotentsiaal.

Arvamuses toetatakse piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide paremat integreerimist ning kutsutakse üles tugevdama piirkondade ja linnade osalemist sellistes olulistes vahendites nagu piirkondlikud innovatsiooniorud ja ELi missioonid. Need algatused on osutunud väga oluliseks innovatsiooni ökosüsteemide vahelise koostöö edendamisel – ühendades ülikoole, teadusorganisatsioone, ettevõtjaid, avaliku sektori asutusi ja ühiskonda – ning kohapõhise innovatsiooni edendamisel. Samuti nõudis ta tihedamaid sidemeid programmi „Euroopa horisont“ ja aruka spetsialiseerumise strateegiate (S3/S4) vahel, et laiendada nende mõju.

Piirkonnad ja linnad väljendasid muret seoses riikliku lähenemisviisiga allprogrammile „Osalemise laiendamine ja tipptaseme levitamine“, mille eesmärk on tugevdada piirkondade suutlikkust osaleda riikidevahelistes teadus- ja innovatsiooniprotsessides. Nad hoiatasid, et riiklik lähenemisviis võib suurendada innovatsioonilõhet rohkem ja vähem arenenud piirkondade vahel. Nad rõhutasid, et jõupingutusi osaluse laiendamiseks ja tipptaseme levitamiseks tuleb käsitleda ka piirkondlikul tasandil innovatsiooni ökosüsteemide raames. Nad tegid ettepaneku kasutada selliseid vahendeid nagu piirkondliku innovatsiooni tulemustabel, et suunata toetust paremini vastavalt piirkondade ja linnade konkreetsetele vajadustele ja suutlikkusele.

Komitee liikmed pooldasid koostoimet 10. raamprogrammi, riiklike ja piirkondlike partnerluskavade ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahel. See võimaldaks projektidel tõhusamalt laieneda ja saavutada paremaid tulemusi kõigis piirkondades. Samuti rõhutasid nad, et linnadel ja piirkondadel peaks olema keskne roll nende partnerluste haldamisel, tagamaks, et investeeringud suurendavad konkurentsivõimet, edendades samal ajal ka territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tuues kasu kõigile piirkondadele ja vältides koondumist juba niigi hästi toimivatesse piirkondadesse.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid toetasid kindlalt Euroopa teadlase staatuse loomist, et suurendada teadlaste liikuvust, vastastikust tunnustamist ja sotsiaalkaitset kogu ELis. Nad rõhutasid, et see suurendaks Euroopa atraktiivsust üleilmsete talentide jaoks ja aitaks vältida tipptaseme liigset koondumist piiratud arvu piirkondadesse.

Tsitaat

Raportöör Anne Besnier (FR/PES), Centre-Val de Loire’i piirkonna aseesimees: „Teadusuuringud ja innovatsioon ei ole abstraktsed Euroopa ambitsioonid – need saavad kuju meie linnades ja piirkondades, kus luuakse ökosüsteeme, toetatakse talente ja parandatakse inimeste igapäevaelu. Kavandatav 175 miljardi euro suurune eelarve 10. raamprogrammi jaoks on minimaalne, mis on vajalik Euroopa suveräänsuse, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Kuid lisaks arvudele on see poliitiline valik: investeerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni tähendab investeerimist õiglasesse üleminekusse, tugevatesse avalikesse teenustesse ja innovatsioonimudelisse, mis ei jäta ühtegi territooriumi kõrvale.“

Taustteave

• Videod ja fotod arutelust.
• Euroopa Komisjon võttis 16. juulil 2025 vastu ettepaneku teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2028–2034) kohta, mis järgneb praegusele programmile „Euroopa horisont“.
• Vastuvõetud arvamus on osa 20 arvamusest koosnevast seeriast, mille kallal komitee töötab, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju: tutvuge arvamuste tegevuskavaga.
• ELi idu- ja kasvufirmade strateegia (komitee arvamus 2025).
• Soovitused järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (10. raamprogramm) kohta (komitee arvamus, 2024).
• Uus Euroopa innovatsioonikava (komitee arvamus, 2022).
• Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (komitee arvamus, 2020).
• Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava (komitee arvamus, 2018).

Kontaktisik:

Ângela Machado

Tel: +32 475413158

Angela.machado@cor.europa.eu