Kliimaga seotud hädaolukord: Järgmine ELi eelarve peab toetama linnade ja piirkondade jõupingutusi

Pärast ühte kõige äärmuslikumat kuumalainet Kesk- ja Lääne-Euroopas kutsuvad linnad ja piirkonnad ELi üles tagama, et ELi järgmine pikaajaline eelarve sisaldaks selget ja sihtotstarbelist toetust kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Arutelus Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Teresa Riberaga väljendasid kohalikud ja piirkondlikud juhid tunnustust tema pühendumusele hoida energia- ja kliimameetmed ELi tegevuskavas tähtsal kohal ning rõhutasid, et üleminek puhtale energiale on majanduslik kohustus, nagu on näidanud arvukad energiakriisid. Lisaks rõhutasid nad piirkondlike kliima- ja keskkonnameetmete tähtsust ülemaailmsel tasandil, esitades soovitused kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 31. istungjärguks (COP31) ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärguks (COP17).

1. juulil võttis Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul vastu Varssavi linnapea Rafał Trzaskowski (PL/EPP) juhitud arvamuse, milles hoiatatakse, et ELi järgmise mitmeaastase eelarve kavandatud struktuur võib nõrgendada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist ning suurendada territoriaalseid erinevusi. Arvamuses väljendatakse muret ka eesmärkide ja määratluste ebaselguse pärast.

Komitee arvamuses juhitakse tähelepanu sellele, et kliima ja keskkonnaga seotud kulutuste üldist 35 % eesmärki – kuni 43 % riiklikes ja piirkondlikes partnerluskavades ning Euroopa Konkurentsivõime Fondis – on raske saavutada ilma tugeva territoriaalse isevastutuse, vastutuse selge jaotuseta eri valitsustasandite vahel ning kliima-, energia- ja keskkonnastrateegiatega seotud prognoositava rahastamiseta. Selles rõhutatakse vajadust läbipaistva kulude jälgimise, usaldusväärsete klassifitseerimismeetodite ja selgete tulemusnäitajate järele, et vältida rohepesu ning tagada, et 35 % eesmärk aitab usaldusväärsel ja tõendataval viisil täita ELi kliima- ja keskkonnaalaseid kohustusi.

Lisaks väljendasid piirkonnad ja linnad muret selle pärast, et pärast programmi LIFE looduse ja bioloogilise mitmekesisuse komponendi integreerimist laiemasse mitme prioriteediga ELi rahastamisvahendisse puudub spetsiaalne keskkonnameetmete programm. Arvestades linnade keskset rolli Euroopa jõukuse, innovatsioonisuutlikkuse ja kestliku konkurentsivõime jaoks, leiab komitee, et ELi rahastu peaks sisaldama kaitstud eelarveeraldist sihtotstarbeliseks abiks ja rohepöörde projektide otserahastamiseks igas suuruses linnadele.

Komitee võttis vastu ka soovitused sel sügisel toimuvaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 31. istungjärguks ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 17. istungjärguks. Arvamuses, mida juhib ENVE komisjoni esimees, Ateena linnavolikogu liige Kostas Bakoyannis (EL/EPP), rõhutatakse tugevaid seoseid kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja veealase vastupanuvõime vahel ning rõhutatakse, et ülemaailmsed elurikkuse ja kliimaga seotud kohustused sõltuvad nende rakendamisest kohalikul tasandil. Piirkonnad ja linnad nõuavad tungivalt, et EL ja riikide valitsused tagaksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sisulise osalemise – mitte  ainult vaatlejatena, vaid panustajatena rakendamisse, aruandlusse ja aruandekohustusse, mida toetab parem juurdepääs rahastamisele, teadmistele ja andmetele.

Tsitaadid:

Euroopa Regioonide Komitee president ja Budapesti linnavolikogu liige Kata Tüttő: „Viimastel aastatel on Euroopa poliitiline tähelepanu arusaadavalt nihkunud piiride, julgeoleku ja geopoliitiliste kriiside suunas. Kohalike ja piirkondlike juhtide jaoks ei ole kliimakriis aga kunagi kadunud. Iga kuumalaine, iga põud, iga metsatulekahju ja iga üleujutus tuletab meile meelde, et meie linnad soojenevad, meie jõed kuivavad ja meie kogukonnad muutuvad haavatavamaks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad endiselt enamiku kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamise eest. Nüüd on küsimus selles, kas neil on veel ressursse, et jätkata. Järgmises ELi eelarves tuleb säilitada ühtekuuluvuspoliitika pikaajaline missioon, investeerides piirkondadesse, taristusse, loodusesse ja energiasüsteemidesse, selle asemel et muutuda alaliseks kriisidele reageerimise vahendiks. Meil on veel aega see suundumus ümber pöörata ja ma hindan kõrgelt juhtiva asepresidendi Ribera pühendumust tagada, et kliima- ja energiameetmed jääksid kindlalt ELi tegevuskavasse.“

Varssavi linnapea ja komitee raportöör teemal „Kliima-, energia- ja keskkonnaprioriteetide integreerimine mitmeaastasesse finantsraamistikku“ Rafał Trzaskowski (PL/EPP): „Euroopa, mis investeerib puhtasse energiasse, kliimamuutustega kohanemisse ja innovatsiooni oma piirkondades ja linnades, on ohutum, vastupanuvõimelisem ja jõukam. Seepärast peavad riiklikud reformikavad sisaldama mitmetasandilise valitsemise platvorme ning kohustuslikke linna- ja piirkondlikke peatükke ning Euroopa Konkurentsivõime Fond peab pakkuma otsest rahastamist kohalikele energia- ja kliimakavadele ning tunnustama kahesuguse kasutusega taristut. Mitmeaastane finantsraamistik peaks pakkuma sihtotstarbelist abi ja otsest rahastamist üleminekuprojektidele igas suuruses linnadele, suurendades katseprojektide ja eksperimenteerimise võimalusi. Territooriumid, mis investeerivad strateegiliselt energiasüsteemi ümberkujundamisse, on need, mis meelitavad ligi talente, loovad kvaliteetseid töökohti ning jäävad majanduslikult tugevaks ja vastupidavaks. “

Kostas Bakoyannis (EL/EPP), Ateena linnavolikogu liige, ENVE komisjoni esimees ja komitee raportöör teemal „ELi ülemaailmne kliima- ja energiavisioon – kaasavamad ülemaailmsed kliima- ja keskkonnaläbirääkimised“: „Käesolevas arvamuses esitatakse komitee poliitilised prioriteedid enne sel aastal toimuvat kahte olulist ülemaailmset konverentsi: ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärk (COP17) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 31. istungjärk (COP31) kliimaküsimustes. Kuna Euroopa seisab silmitsi rekordiliste kuumalainete, kasvava energiavarustuse ebakindluse ja kasvava survega kogukondadele, on sõnum selge: peame kiirendama fossiilkütustest loobumist, tugevdama jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks ja investeerima looduspõhistesse lahendustesse, mis kaitsevad nii inimesi kui ka ökosüsteeme. Piirkonnad ja linnad on kohad, kus ülemaailmsed kohustused muutuvad reaalseteks meetmeteks, ning neid tuleb tunnustada täieõiguslike partneritena kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel.“

Lisateave:

· Fotod ja videod komitee täiskogu arutelust ja pressipunktist Euroopa Komisjoni asepresidendi Riberaga

Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev kontinent ja kuumalained põhjustavad Euroopas rohkem surmajuhtumeid kui kõik muud looduslikud ohud kokku. Täiskogu istungile eelnenud nädal oli üks kuumimaid Kesk- ja Lääne-Euroopas. Rekordiliselt kõrgeid temperatuure mõõdeti Saksamaal (41,7 °C), Poolas (40,5 °C), Tšehhis (41,9 °C) ja Taanis (36,6 °C). Prantsusmaa registreeris oma kõigi aegade kuumima päeva 24. juunil, mil riigi keskmine temperatuur oli 30,0 °C, ning esialgsed hinnangud näitavad märkimisväärset ülemäärast suremust, eriti eakate inimeste seas. World Weather Attributioni avaldatud uuring osutab selgele seosele kuumalaine intensiivsuse ja fossiilkütuste heitkoguste suurenemise vahel.

· Vastuvõetud arvamus on osa 20 arvamusest koosnevast seeriast, mille kallal komitee töötab, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju: tutvuge arvamuste tegevuskavaga. Euroopa Komisjoni ettepanekus seatakse üldine eesmärk kulutada 35 % kliima- ja keskkonnakuludest eri programmidele, mis tähendab, et kliima- ja keskkonnaeesmärkide toetamiseks võetakse kasutusele üle 700 miljardi euro. Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, mis ühendaksid nii regionaalarengu kui ka ühise põllumajanduspoliitika vahendid, oleksid peamine vahend kohalike kogukondade ja ettevõtjate toetamiseks üleminekul puhtale energiale, seades eesmärgiks kulutada 43 % kliimale ja keskkonnale. Reformidega ei nähta siiski ette spetsiaalset programmi, mis keskenduks keskkonna- ja kliimameetmetele ning oleks kättesaadav kohalikele ja piirkondlikele sidusrühmadele, nagu LIFE praegusel eelarveperioodil. 

· ÜRO kliimamuutuste konverents (UNFCCC COP31) toimub Türgis Antalyas 9.–20. novembril 2026. Komitee vastuvõetud arvamuses kutsutakse osalisi üles uuendama COP31-l COP28-l võetud kohustusi ja leppima kokku usaldusväärses viisis fossiilkütuste kasutamise kiireks järkjärguliseks lõpetamiseks, taastuvenergia tootmisvõimsuse kolmekordistamiseks ja energiatõhususe kahekordseks parandamiseks 2030. aastaks kooskõlas tööstuse konkurentsivõime, tehnoloogilise innovatsiooni ja sotsiaalse õiglusega. Komitee delegatsioon kutsub ELi üles juhtima jõupingutusi volitatud ja tähtajalise mitmetasandilise dialoogi loomiseks ülemaailmsel tasandil ning tegelema takistustega, mis takistavad linnade ja piirkondade juurdepääsu kliimamuutustega seotud rahastamisele.

· Komitee esindab Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ka 19.–30. oktoobril 2026 Armeenias Jerevanis toimuval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 17. konverentsil. Komitee arvamuses rõhutatakse, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja taastamine tugevdab ka kliimamuutustega kohanemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee kutsub üles riiklikke bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid ja tegevuskavasid õigeaegselt läbi vaatama, vastu võtma ja tõhusalt rakendama, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. COP17-l tuleks esitada ka ambitsioonikas ressursside mobiliseerimise pakett, mis parandab linnade ja piirkondade juurdepääsu rahastamisele. 

Kontaktisik:

Lauri Ouvinen
Tel: +32 473536887
lauri.ouvinen@cor.europa.eu