Piirkonnad ja linnad on Euroopa teadusruumi õnnestumiseks otsustava tähtsusega

Kohalikud ja piirkondlikud juhid kutsusid 14. mail toimunud arutelus Euroopa Komisjoni idufirmade teadusuuringute ja innovatsiooni voliniku Ekaterina Zaharievaga üles tugevdama rolli Euroopa teadusruumi kujundamisel, rõhutades, et piirkonnad on teaduspoliitika aktiivsed edasiviijad. See üleskutse oli üks põhisõnumeid Melanie Kühnemann-Grunowi (DE/PES) juhitud arvamuses, milles toetatakse teadus- ja innovatsioonipoliitikat, mis kajastab paremini kohalikke vajadusi, tegeleb piirkondlike erinevustega ja tugevdab ühtekuuluvust kogu ELis.

Arutelu käigus rõhutasid piirkonnad ja linnad, et 2024. aasta teatis Euroopa teadusruumi rakendamise kohta ja tulevane Euroopa teadusruumi määrus on peamised võimalused edendada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme ning tegeleda piirkondlike erinevustega. Nad rõhutasid, et Euroopa teadusruumi täieliku potentsiaali realiseerimine nõuab tõelist mitmetasandilist valitsemist, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on aktiivne roll käegakatsutavat kasu toovate kohapõhiste lahenduste kujundamisel ja rakendamisel sellistes valdkondades nagu kliimameetmed, tervishoid, tööstuse CO2 heite vähendamine ja digiüleminek.

Edusammudest hoolimata püsivad Euroopa piirkondades märkimisväärsed erinevused teadusuuringutes ja innovatsioonis. Komitee liikmed rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll õiglase juurdepääsu tagamisel ressurssidele, piirkondliku innovatsiooni edendamisel ja tasakaalustatuma Euroopa teadusmaastiku kujundamisel. Nad kutsusid üles paremini koordineerima ühtekuuluvuspoliitikat ja programmi „Euroopa horisont“, toetades rohkem kehvemate tulemustega piirkondi. Komitee ütles, et piirkondlikud näitajad tuleks lisada Euroopa teadusruumi järelevalvemehhanismi, et aidata tuvastada lünki ning kavandada sihipärasemaid ja tõhusamaid poliitikameetmeid. 

Kohalikud omavalitsused pooldasid tugevamat piirkondadevahelist ja piiriülest teadus- ja arendustegevust ning innovatsioonialast koostööd, et vähendada piirkondlikke innovatsioonilünki. Nad kutsusid tungivalt üles paremini koordineerima ja kombineerima ELi rahalisi vahendeid, nagu ühtekuuluvuspoliitika fondid, programm „Euroopa horisont“, Interreg, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud (I3) ja Euroopa Regionaalarengu Fond, et arendada piirkondadevahelisi väärtusahelaid ja edendada teadmiste jagamist, mis hõlmab aktiivselt kehvade tulemustega piirkondi. See hõlmab teadlaste liikuvust takistavate haldustõkete kõrvaldamist, võimaldades talentidel Euroopas vabamalt liikuda.

Piirkonnad ja linnad kutsusid üles kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult Euroopa teadusruumi foorumisse, et viia piirkondlikud innovatsioonistrateegiad paremini kooskõlla ELi eesmärkidega. Nad rõhutasid, et tihedam koostöö Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja piirkondade vahel on hädavajalik, et tõhusamalt levitada teadusuuringute tulemusi ja pakkuda käegakatsutavaid lahendusi, mis toovad kasu ühiskonnale ja ettevõtjatele.

Komitee liikmed väljendasid muret ELi aeglaste edusammude pärast teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute eesmärgi (3 % SKPst) saavutamisel, kutsudes liikmesriike üles töötama välja selged riiklikud tegevuskavad avaliku sektori rahastamise suurendamiseks, mida täiendavad erasektori stiimulid.  

Kui EL valmistab ette oma järgmist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, kutsusid piirkondlikud juhid üles looma ambitsioonikat, hästi rahastatud ja sõltumatut programmi, mis tegeleks tõhusalt territoriaalsete erinevustega ja oleks kooskõlas Euroopa teadusruumi poliitilise tegevuskavaga.

Tsitaadid:

Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttő. „Me saame Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi potentsiaali täielikult ära kasutada, tuues meie kogukonnad Euroopa teadusruumile lähemale. Tänan volinik Zaharievat selle mõttevahetuse eest, kus komitee väljendas arvamust, et tema täielik kaasamine on teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise võti. Tugev Euroopa teadusruum tähendab seda, et igale piirkondlikule, linna- ja maapiirkonnale antakse võimalus ühiselt juhtida innovatsiooni, mis vastab Euroopa sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majanduslikele väljakutsetele.“

Euroopa Komisjoni idufirmade, teadusuuringute ja innovatsiooni volinik Ekaterina Zaharieva: „Piirkonnad ja linnad on Euroopa tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks hädavajalikud. Koostöö edendamine, kohalike ökosüsteemide tugevdamine ja mitmekesiste talentide toetamine – meie ühised jõupingutused aitavad ELil saada ülemaailmseks liidriks. Üheskoos tagame, et Euroopa jääb teadlaste jaoks kõige atraktiivsemaks sihtkohaks ja et teadus õitseb liidu kõigil tasanditel.“

Raportöör Melanie Kühnemann-Grunow (DE/PES), Berliini esindajatekoja liige: „Euroopa teadusruumi väljakujundamine ei ole üksnes konkurentsivõime küsimus – küsimus on õigluses, solidaarsuses ja kõigi võimalustes. Ambitsioonikas ja sõltumatu 10. raamprogramm peab võimestama kõiki piirkondi, mitte ainult eestvedajaid, edendama teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis teenivad inimeste ja planeedi huve. Avaliku sektori investeeringud peavad olema teenäitajaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lõhe kaotamisel, avalike teenuste tugevdamisel ning selle tagamisel, et Euroopa rohe- ja digitulevikus ei jäetaks ühtegi territooriumi kõrvale.“

Taustteave

• Video ja fotod sessioonist.
• 2026. aasta teises pooles avaldab Euroopa Komisjon eeldatavasti Euroopa teadusruumi seaduse.
• Praegu on arutlusel kümnes raamprogramm, mis jõustub 2028. aastal ja kestab 2036. aastani.
• Enrico Letta aruandes ühtse turu kohta, mis avaldati 2024. aasta aprillis, soovitatakse luua viies sammas: teadusuuringud ja innovatsioon.
• Soovitused järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (10. raamprogramm) kohta (komitee arvamus, 2024).
• „ELi integreeritud poliitilise lähenemisviisi suunas, et toetada kohapõhist innovatsiooni rohe- ja digipöördeks“ (komitee arvamus, 2023).
• Euroopa uus innovatsioonikava (komitee arvamus, 2022).