Piirkonnad ja linnad kutsuvad üles suurendama investeeringuid, et võidelda liikuvusvaesuse vastu

Kohalikud ja piirkondlikud juhid väljendasid 10. detsembril toimunud Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul tugevat vastuseisu ühtekuuluvuspoliitika rahastamise tsentraliseerimisele ELi järgmises eelarves. Nad hoiatasid, et piirkondade ja linnade rahastamisele juurdepääsu nõrgendamine vähendaks piirkondlikku suutlikkust võidelda tõhusalt liikuvusvaesuse vastu, suurendaks territoriaalset ebavõrdsust ja kahjustaks Euroopa konkurentsivõimet.

Baranya Vármegye maavolikogu liikme Patrik Schwarcz-Kieferi (HU/EPP) koostatud arvamuses rõhutasid komitee liikmed, et liikuvusvaesus kasvab kogu ELis, eelkõige ebasoodsas olukorras olevates linna- ja maapiirkondades, kus ühistransport on piiratud, ühendus halb ja autosõltuvus suur. Haavatavatel rühmadel, sealhulgas naistel, üksikvanemaga perekondadel, noortel ja eakatel, puuetega inimestel ja madala sissetulekuga rühmadel on sageli rohkem takistusi liikuvusele juurdepääsul. Nad rõhutasid ühenduvuse olulist rolli ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ning seda, et kärped avaliku sektori eelarvetes on toonud kaasa üha suurema puudujäägi kättesaadavas ja taskukohases transpordis, mis suurendab ebavõrdsust ühtsel turul. Nad kutsusid üles leidma nendele oludele kohandatud sihipäraseid kohapõhiseid lahendusi.

Piirkonnad ja linnad rõhutasid riiklikult rahastatava ühistranspordi olulist rolli juurdepääsetavuse parandamisel ja liikuvusega seotud ebavõrdsuse vähendamisel. Nad märkisid, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada ELi CO2 heite vähendamise eesmärke ja parandada liikuvust, kuid transpordisektori aastakümnete pikkune alarahastamine ja suurenevad tegevuskulud sunnivad neid tegema raskeid valikuid oluliste ühistransporditeenuste säilitamise ja puhtamatesse sõidukiparkidesse investeerimise vahel. Seepärast kutsus komitee üles suurendama ELi toetust liikuvusele üleminekule kohalikul ja piirkondlikul tasandil järkjärgulise kohapõhise ja tehnoloogiliselt neutraalse lähenemisviisi abil, mis kaitseb haavatavaid rühmi ja kajastab territoriaalset tegelikkust.

Komitee liikmed märkisid, et ühtekuuluvuspoliitika on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks oluline toetusallikas, kuna nad püüavad pakkuda tõhusaid liikuvuslahendusi, mis on kohandatud kohalikele vajadustele. See tagab mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi ja prognoositava rahastamise, võimaldades nii kiireid kohalikke investeeringuid väikesemahulistesse täiustustesse, näiteks kõnniteedesse ja bussipeatustesse, kui ka pikaajalisi liikuvusstrateegiaid. Nad hoiatasid, et ühtekuuluvuspoliitika tsentraliseerimine kahjustaks piirkondade suutlikkust pakkuda sihipäraseid pikaajalisi lahendusi transpordivaesuse probleemile. Seepärast nõuab komitee, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tagataks piirkondadele stabiilne juurdepääs rahastamisele ja otsene kaasamine kohalikele vajadustele kohandatud liikuvusstrateegiate väljatöötamisse.

Lisaks ühtekuuluvuspoliitikale rõhutasid kohalikud ja piirkondlikud juhid võimalust, et kliimameetmete sotsiaalfondi raames kättesaadavaks tehtavad uued vahendid võivad tagada, et rohepöördest tulenev koormus ei lange ebaproportsionaalselt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele. Nad kutsusid üles kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult riiklike kliimameetmete sotsiaalkavade käimasolevasse ettevalmistamisse, nagu on nõutud kliimameetmete sotsiaalfondi määruses, ning juhtisid tähelepanu sellele, et mitu ELi liikmesriiki ei ole veel oma kavasid esitanud. Nad soovitasid liikmesriikidel kasutada võimalust paigutada kuni 15 % oma kliimameetmete sotsiaalfondi vahenditest ümber ühtekuuluvuspoliitikasse, mis pakub valmis rakendusraamistikku ja võib aidata kiirendada kohalikke investeeringuid liikuvusvaesuse probleemi lahendamiseks ning töötada välja meetmed, mis toovad kohapeal käegakatsutavat kasu lühikeses perspektiivis ning tugevdavad pikaajalisi eesmärke.

Lõpetuseks kutsus komitee üles tunnistama ELi eeskirjades vajadust meetmete järele, mis hõlbustaksid kohalike ja haruraudteeliinide taasavamist ning ergutaksid muud liiki ühistransporditeenuste osutamist, eelkõige hõredamalt asustatud piiriülestel aladel, mida sageli ei teenindata, kuna teenuste osutamine lõpeb sageli mitme kilomeetri kaugusel riigipiiridest ühtses Euroopa transpordipiirkonnas. Samuti rõhutasid nad autode olulist täiendavat rolli paljudes piirkondades ja vajadust kaasnevate meetmete järele, et toetada üleminekut vanadelt, saastavatelt sõidukitelt puhtamatele, tagades õiglase ja kestliku liikuvuse kõigis ELi piirkondades ja kõigi kodanike jaoks.

Tsitaat:

Raportöör Patrik Schwarcz-Kiefer (HU/EPP), Baranya Vármegye maavolikogu liige: „Transpordivaesus on keeruline nähtus, mis on tihedalt seotud muude puuduse vormidega. Komitee vastu võetud arvamuses reageeritakse sellele olukorrale ja kutsutakse üles tegema investeeringuid, mis parandavad kiiresti teenuste osutamist kohapeal, tagamaks, et kõige haavatavamaid inimesi ja perekondi ei jäeta rohepöörde eest maksma. Selles pakutakse välja meetmed nii era- kui ka ühistranspordi jaoks, et parandada juurdepääsu olulistele teenustele. Kõigi otsuste puhul peavad juhtpõhimõteteks jääma tehnoloogiline neutraalsus ja kulutasuvus.“

Taustteave

• Videod ja fotod arutelust.
• Euroopa Regioonide Komitee uuring „Transpordivaesuse vähendamine“.