ELi elanikkonnakaitse mehhanism: piirkonnad ja linnad nõuavad suuremat rolli

Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide sagenemine alates üleujutustest ja metsa- ja maastikupõlengutest kuni tervisealaste hädaolukordade ja geopoliitiliste ohtudeni näitab vajadust anda linnadele ja piirkondadele sõnaõigus esmareageerijatena, ütlesid Euroopa Regioonide Komitee liikmed 2. juulil.

Täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses liidu kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamise kohta rõhutas komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb täielikult kaasata katastroofide ohjamise kõikidesse etappidesse. 

Kuigi kodanikukaitse eest vastutavad endiselt peamiselt liikmesriigid, rõhutatakse Inowrocławi maavolikogu liikme Adam Banaszaki (PL/EA) koostatud arvamuses, et ühiskondliku valmisoleku ja hädaabiga tegelevad sageli kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mitte keskvalitsused. Seepärast kutsub komitee üles kaasama linnad ja piirkonnad täielikult katastroofiohu hindamisse nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, et kavades võetaks paremini arvesse tegelikku olukorda kohapeal.

Komitee arvamuses tervitatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut tugevdada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi sektoriülese ja kõiki ohte hõlmava lähenemisviisi kaudu. Komitee rõhutab siiski, et rescEU vahendeid tuleb jaotada strateegiliselt, võttes arvesse piirkondade mitmekesisust ja nende lähedust konkreetsetele riskidele, et tagada kiire ja tõhus reageerimine.

Komitee liikmed hoiatavad ka, et kavandatav eelarve ei pruugi olla piisav. Nad nõuavad kohalikele omavalitsustele sihtotstarbelist rahastamist, mis on usaldusväärne, kättesaadav ja kaitstud mujale ümbersuunamise eest. Arvamuses kutsutakse samuti üles laiendama elanikkonnakaitse meetmeid keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaohtudele, elutähtsa taristu häiretele ja piiriülestele terviseohtudele. Samuti soovitab komitee tihedamat koordineerimist hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega ja vabatahtlike suuremat tunnustamist.

Lisaks väidetakse arvamuses, et kliimamuutustega kohanemine tuleks integreerida elanikkonnakaitsesse, muutes sotsiaalse haavatavuse kaardistamise kohustuslikuks, et tagada riskirühmadele piisav toetus. Lõpetuseks rõhutavad kohalikud ja piirkondlikud juhid vajadust põhjalikumate teadusuuringute järele katastroofide ennetamise valdkonnas ning uute vahendite järele, et tegeleda katastroofide põhjustega ja piirata nende mõju, tuginedes piirkondade vahel jagatud teaduslikele tõenditele ja kogemustele.

Arvamuses rõhutatakse selgelt, kui oluline on tunnistada erinevaid territoriaalseid kontekste, nagu äärepoolseimad piirkonnad, saared, piirid ja sõjaga külgnevad piirkonnad, ning kutsutakse üles tagama liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide piisav paindlikkus, et need kajastaksid tõhusalt piirkondlikku ja kohalikku tegelikkust.

Tsitaat:

Raportöör Adam Banaszak (PL/EA), Inowrocławi maavolikogu liige: „Eurooplased ootavad õigustatult, et Euroopa Liidul oleks tugevam roll nende kaitsmisel kliimamuutustest, loodusõnnetustest ja üha keerukamast geopoliitilisest keskkonnast tulenevate kasvavate riskide eest. Vastupanuvõimelisema Euroopa ülesehitamine algab kohalikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema täielikult kaasatud vastupanuvõime strateegiate kujundamisse ja neil peab olema otsene juurdepääs ELi rahastamisele, et muuta valmisolek meie kogukondade konkreetseteks meetmeteks.“

Taustteave:

• Täiskogu istungjärgu fotod ja videod.
• Jälgige pressiteenistuse kontot X-is.
• Vastuvõetud arvamus on üks 20 arvamusest, mille kallal komitee töötab, et hinnata ELi järgmise pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju: tutvuge arvamuste tegevuskavaga.
• Mehhanismi eesmärk on tugevdada kodanikukaitsealast koostööd ELi riikide ja veel 10 osaleva riigi vahel: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Norra, Serbia, Türgi ja Ukraina. Iga katastroofis kannatada saanud riik nii Euroopas kui ka mujal võib mehhanismi kaudu taotleda erakorralist abi. Ainuüksi 2025. aastal aktiveeriti liidu elanikkonnakaitse mehhanism 64 korda, et reageerida konfliktidele Ukrainas ja Lähis-Idas, metsa- ja maastikupõlengutele Kreekas, Hispaanias, Bulgaarias, Montenegros ja Albaanias või orkaanile Kariibi mere piirkonnas. Alates mehhanismi loomisest 2001. aastal on seda kasutatud üle 830 korra.

Kontaktisik:

Nimi: Ondřej Chlup

Tel: +32 228 220 79

Ondrej.Chlup@cor.europa.eu