ELi laienemispäevad: Väärinfo tähelepanu keskmes enne ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga

Vajadus teha tihedamat koostööd kohalike omavalitsustega, et võidelda desinformatsiooni vastu, mida rõhutati ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide kohalike juhtide kohtumisel.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid kohtusid 2.–3. juunil Brüsselis Euroopa Liidu laienemist käsitleval juhtkohtumisel, arvestades kasvavaid väljavaateid, et Ukrainast ja Moldovast saavad 15. juunil järgmised riigid, kes alustavad ametlikke läbirääkimisi ELiga ühinemise üle.

Praegusel laienemisprotsessi potentsiaalselt olulisel hetkel tõi Euroopa Regioonide Komitee laienemispäevade konverents kokku ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide poliitikud, et arutada ühinemist, aga ka keskenduda sellele, kuidas paremini teavitada ELi laienemise eelistest, seistes silmitsi välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise probleemidega. Kogu kontinendil teatatakse üha sagenevast desinformatsioonist, küberrünnetest ja välissekkumisest ning usaldusväärne teabevahetus on muutunud demokraatliku vastupanuvõime kaitsmiseks hädavajalikuks.

Peakõneleja – Kiievi linnapea Vitali Klõtško – rõhutas, et ukrainlaste soov „olla osa Euroopast, sõltumatu“ on põhjus, miks Venemaa president Putin algatas selle „mõistmatu sõja“, ning ütles, et „objektiivse ja tõelise teabe“ andmine on olnud otsustava tähtsusega Ukraina pealinna jõupingutustes kaitsta oma elanikke ja võidelda Venemaa desinformatsiooni vastu. Linnapea Klõtško, kes on ka Ukraina Linnade Liidu president, sai komitee esimeseks auliikmeks 2022. aastal, mõni päev pärast Venemaa sissetungi, ning võitis 2025. aastal linnapea Paweł Adamowiczi auhinna oma kogukonna juhtimise eest keset sõda.

Kirjeldades "desinformatsiooni" ühena Venemaa sõja neljast rindest, ütles linnapea Klõtško: Putini sõnul on venelaste peamine sihtmärk sõjavägi. Kuid eile rünnati Kiievit rakettidega. Hukkus seitse ja sai vigastada 90 inimest. Viis haiglat ja kolm eelkooli hävitati.”

Tema rõhuasetust usaldusväärsele, objektiivsele ja õigeaegsele teabele kajastasid paljud teised sõnavõtjad iga-aastasel suurüritusel „Laienemispäevad“, mis toimus päevi enne kavandatud valitsustevahelist konverentsi – 15. juunil –, kus võidakse alustada ametlikke läbirääkimisi ELi ning Ukraina ja Moldova vahel ELiga seotud reformide üle. Mitmed Lääne-Balkani riigid liiguvad samuti ELi liikmesuse suunas, kusjuures esirinnas on Montenegro.

Komitee, Euroopa Parlamendi laienemisstrateegia raportöör Petras Auštrevičius (LT/Renew Europe) ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Küpros rõhutasid kõik vajadust tiheda koostöö järele kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et võidelda desinformatsiooni vastu, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke institutsioone, mõjutada valimisi ja nõrgendada toetust Euroopa integratsioonile.

Provence-Alpes-Côte-d'Azuri piirkonna volikogu liige ning komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) esimees Magali Altounian (FR/Renew Europe) ütles: „Peame paremini teavitama ELi laienemise eelistest, eelkõige üha vaenulikumaks muutuvas keskkonnas. Ükski valitsemistasand ei suuda üksi lahendada välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega seotud probleeme. Vajame tihedamat koostööd Euroopa institutsioonide, ELi liikmesriikide, piirkondade ja linnade vahel. Samuti peame andma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vahendid, teadmised ja suutlikkuse, mida on vaja tõhusaks reageerimiseks.“

Konverentsil esitatud kogemused ja ideed, mis hõlmasid seminari, annavad soovitusi, mida komitee praegu sõnastab, et anda panus Euroopa demokraatia kaitse raamistikku. Tegemist on ELi algatusega, mille eesmärk on suurendada kodanike mõjuvõimu, kaitsta demokraatlikke institutsioone ning tugevdada demokraatiat ELis ja laienemisprotsessis osalevates riikides. Meetmed välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks moodustavad ühe neljast ELi kavandatud meetmekategooriast.

Aruteludes käsitleti selliseid küsimusi nagu kodanike osalemine, ühised jõupingutused meediapädevuse parandamiseks, meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine, tõhusad avaliku teabe kanalid ning võimalikud vahendid ELi toetuse andmiseks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Välismaise teabega manipuleerimine ja sekkumine on keskne teema ka komitee 9.–10. juunil toimuval EuroPComi konverentsil, mis toob kokku avalike institutsioonide, sealhulgas laienemisprotsessis osalevate riikide teabevahetuseksperdid.

Tsitaadid:

• Magali Altounian (FR/Renew Europe), Provence-Alpes-Côte-d'Azuri piirkonna volikogu liige ning Euroopa Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) esimees: „Ukraina on infosõja eesliinil, kus desinformatsiooni kasutatakse strateegilise relvana eksistentsiaalses võitluses. Samuti on korduvalt sihikule võetud Moldova. Sarnast dünaamikat on näha Lääne-Balkanil ja ka ELis, sealhulgas minu kodumaal. Väärinfo kasutab ära ühiskondlikke lõhesid, püüab õõnestada usaldust meie institutsioonide vastu ning nõrgendada üldsuse toetust ELiga ühinemisele ja reformidele. Peame selgelt tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli desinformatsiooni vastu võitlemisel. Laienemisega seoses on paljude kodanike jaoks üks põhiküsimus endiselt vastuseta: Mida tähendab laienemine minu ja minu kogukonna jaoks? Faktidele ja konkreetsetele tulemustele tuginedes saame näidata, et laienemine ei ole abstraktne poliitika, vaid võimalus, mis toob kaasa majanduskasvu, stabiilsuse ja rahu.“

• Kiievi linnapea, Ukraina Linnade Liidu esimees ja 2025. aasta linnapea Paweł Adamowiczi auhinna laureaat Vitaliy Klitschko: „Igaüks peab mõistma selle mõttetu sõja põhjust. Meie, ukrainlased, tahame olla osa Euroopast, sõltumatud. Putin ei olnud sellega nõus. Meie eesmärk on ehitada üles demokraatlik riik. Me sõltume igaühest teist. Sõjal on neli rinnet. Üks neist on desinformatsioon. Lihtne näide: Putini sõnul on venelaste peamine sihtmärk sõjavägi. Kuid eile rünnati Kiievit rakettidega. Hukkus seitse ja sai vigastada 90 inimest. Viis haiglat, kolm eelkooli hävitatud. Sõja algusest peale on Kiievis hävinud üle 2000 korteri ja hukkunud ligi 1000 inimest. Objektiivne ja tõene teave on meie kogukonnaga suhtlemisel esmatähtis. Inimeste kaitsmiseks teavitame neid uudistest, vajadustest ja peamistest väljakutsetest.“

• Petras Auštrevičius (LT/Renew Europe), Euroopa Parlamendi laienemisstrateegia raportöör: „Laienemine toob reaalset majanduslikku kasu ja tugevdab koostööd kogu Euroopas. Laienemist käsitlev teatis on jätkuvalt protsessi oluline osa. Lisaks tegelikele faktidele peame kodanikke veenma. Seepärast on meil vaja ühiseid jõupingutusi, et protsessi nii oma partneritele kui ka kodanikele paremini selgitada. Kutsun teid – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid – ja kõiki ELi institutsioone üles: Olgem objektiivsed, olgem innovaatilised, olgem strateegilised, kuid ärgem kaotagem geopoliitilise rivaalitsemise ja konkurentsi tunnet. Sest lõpuks me kas võidame koos või kaotame koos.

• Küprose Vabariigi Euroopa asjade aseminister Marilena Raouna: „Täna seisab Euroopa silmitsi kasvava geopoliitilise konkurentsi, julgeolekuprobleemide ja väliste osalejate üha suuremate katsetega õõnestada meie demokraatiat. Demokraatlik vastupanuvõime algab kohalikul tasandil. Kohalikud juhid on sageli meie ühiskonna kõige usaldusväärsemad hääled. Kodanikud on manipuleerimise suhtes vastupidavamad, kui nad usaldavad avaliku sektori asutusi, neil on juurdepääs usaldusväärsele teabele ja nad tunnevad end demokraatlikus elus aktiivselt osalevana. Samal ajal on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused desinformatsiooni ja välissekkumise vastu võitlemisel eesliinil. Nende ohtude vastu võitlemine nõuab seega tugevat osalemist kogukonna tasandil ning partnerluste edendamist Euroopa institutsioonide, riikide valitsuste, kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste vahel.“

Lisateave:

• Ürituse üksikasjad: Päevakorrad ja taustdokumendid on kättesaadavad spetsiaalsel veebilehel koos salvestistega mitmekeelsel veebiplatvormil. Fotod on allalaadimiseks kättesaadavad .

• Laienemispäevade konverentsil osalejad: Lisaks kohalikele ja piirkondlikele poliitikutele osalesid: Küprose Vabariigi Euroopa asjade aseminister Marilena Raouna; Petras Auštrevičius (LT/Renew Europe), Euroopa Parlamendi raportöör laienemise teemal; Euroopa Komisjon; Euroopa välistegevus; ning laienemisprotsessis osalevate riikide meediaspetsialistid, eksperdid ja kodanikuühiskonna esindajad. Lisaks kutsus komitee osalema laienemisprotsessis osalevatest riikidest valitud noori poliitikuid, kes on komitee noorte valitud poliitikute programmi liikmed.

• Linnapea Paweł Adamowiczi auhind: Auhinnaga tunnustatakse inimesi, kes töötavad avatumate, kaasavamate ja demokraatlikumate kogukondade heaks, hoolimata sellistest keerulistest asjaoludest nagu vägivald, vaenukõne, eelarvamused ja ksenofoobia. Kiievi linnapea Vitali Klõtško võitis auhinna 2025. aastal. Selle aasta võitja on Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu, kes viibib praegu eelvangistuses. Komitee on mõistnud hukka tema vahistamise ja teiste kohalike juhtide vahistamise.

• Laienemine – kohalik ja piirkondlik perspektiiv: Komitee viimane hinnang laienemisprotsessis osalevate riikide edusammudele ELiga seotud reformide elluviimisel kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist vaadatuna on esitatud komitee arvamustes Lääne-Balkani ja Türgi 2025. aasta laienemispaketi kohta (raportöör: Gillian Coughlan (IE/RE, Corki krahvkonna volikogu liige) ning Ukraina, Moldova ja Gruusia (raportöör: Patrick Molinoz, FR/PES, Bourgogne-Franche-Comté piirkonna aseesimees). Arvamustes rõhutatakse, et ELi laienemise edu nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste märkimisväärset kaasamist, kuna ligikaudu kaks kolmandikku ELi õigusaktidest nõuavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste meetmeid. Arvamused kajastavad komitee kolme poliitilist prioriteeti: ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja lähedus. Komitee leiab, et ükski ELi organ ei ole olnud ELi laienemise toetamisel järjepidevam.

• Laienemine – avalik arvamus: Üldsuse suhtumist laienemisse ELis on üksikasjalikult kirjeldatud 2025. aastal avaldatud Eurobaromeetri eriuuringus. Suhteid ELiga ühinemise suhtes uuritakse partnerriikides igal aastal, sealhulgas 2025. aastal.

• Moldova: ELi-Moldova assotsiatsiooninõukogu kiitis sel nädalal heaks Moldova valitsuse ja Euroopa Regioonide Komitee taotluse tugevdada kontakte – luues Moldova poolel kindla liikmeskonnaga ühise nõuandekomitee – ning see otsus jõustub lähipäevil pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

• Türgi: Türgi töörühm kohtus kasvava murega demokraatia tagasilanguse pärast. Komitee, Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu kõnelesid ühel häälel kohaliku demokraatia toetuseks Türgis ja solidaarsuses kohalike juhtidega, kes – nagu Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu – kaitsevad demokraatlikke väärtusi ELi ja Türgi suhete selgroona.

• Euroopa demokraatiakilp: Komitee võtab seisukoha Euroopa demokraatiakilbi kohta vastu oma täiskogu istungjärgul 2026. aasta oktoobris. Euroopa demokraatiakilbi algatuses kirjeldatud meetmed jagunevad nelja kategooriasse: üks ühiskonna vastupanuvõime ja kodanike osalemise suurendamiseks, rõhutades kodanikuaktiivsust; teine keskendus vabade ja õiglaste valimiste, meedia mitmekesisuse, tugeva kodanikuühiskonna ning toimiva kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi tagamisele; kolmas meetmete seeria desinformatsiooni ja välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise vastu võitlemiseks; ning neljas kogum, mille eesmärk on piirata uutest tehnoloogiatest, sealhulgas tehisintellektist tulenevaid riske ja saada neist kasu. Komitee kutsub üles selgelt tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli desinformatsiooni vastu võitlemisel, sealhulgas nende osalemise kaudu Euroopa Demokraatliku Vastupanuvõime Keskuses. Komitee arvamuse eelnõu Euroopa demokraatia kaitse raamistiku kohta.

• EuroPComi konverents: Euroopa avaliku teabevahetuse konverents (EuroPCom) toimub Euroopa Regioonide Komitees 9.–10. juunil. See iga-aastane konverents ja võrgustike loomise üritus on mõeldud kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa ametiasutuste kommunikatsiooniekspertidele, samuti eraõiguslikele kommunikatsiooniasutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja akadeemilistele ringkondadele.

• Taustlugemine: Komitee tellitud uuring „Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu kohalik ja piirkondlik mõõde“(2026) ning Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade „Välisteabega manipuleerimine ja sekkumine ELiga ühinevatesse kandidaatriikidesse“ (märts 2026).

Kontaktisik:

Andrew Gardner

Tel: +32 473 843 981

andrew.gardner@cor.europa.eu