„Jätkusuutlike lahenduste“ aeg Ukraina pagulaste jaoks

Demokraatlikku vastupanuvõimet käsitlev konverents, mis toimus koos aruteludega Ukraina pagulaste, Vahemere piirkonna ja terrorismivastase võitluse üle CIVEXi komisjoni koosolekul Madalmaades.

septembril läbis Euroopa Regioonide Komitees komisjoni etapi kolm soovituste paketti – Ukraina pagulaste toetamise, Vahemere pakti rakendamise ja terrorismivastase võitluse kohta.

Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) liikmed pidasid samuti varase arutelu Euroopa Komisjoni parema õigusloome ja lihtsustamise tegevuskava kriitilise aspekti üle.

Kohtumine, mis toimus Madalmaade Limburgi provintsis Eijsdenis, toimus koos konverentsiga „Demokraatlik vastupanuvõime“.

Koosoleku dokumendid ning CIVEXi komisjoni koosoleku ja konverentsi salvestis on kättesaadavad ürituse lehel.

80 aastat vabadust: Demokraatlik vastupanuvõime edasiseks tegevuseks“

Konverents „80 aastat vabadust: demokraatlik vastupanuvõime tulevikuks“ esitati kuu aega enne seda, kui komiteel on kavas võtta vastu ettepanekud prioriteetse toimiku kohta – Euroopa demokraatiakilbi loomine koos ettepanekutega suurendada usaldust, vastupanuvõimet ja valmisolekut demokraatlikes süsteemides. Teema olulisust rõhutas CIVEXi komisjoni esimees Magali Altounian (FR/Renew Europe), kes ütles oma avakõnes, et „nende väärtuste ja põhimõtete kaitsmine ei ole kunagi olnud nii kiireloomuline ega ole kunagi olnud nii vajalik valitud ametnike ja kodanike mobiliseerimiseks“.

Kahest istungjärgust esimesel tutvustasid Euroopa fraktsioonidega seotud mõttekojad mõningaid oma peamisi muresid ja ettepanekuid demokraatia tugevdamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, suurendades usaldust poliitiliste institutsioonide ja poliitilise osaluse vastu. Atlandi-ülest perspektiivi pakkus Québeci peadelegaat Hélène Drainville Brüsselis, kes ütles, et Québecil on väga edukas programm noorte harimiseks demokraatia teemal, ta võib karistada kõiki, kes tahtlikult levitavad desinformatsiooni, et tühistada valimised või hävitada usaldus valimisprotsessi vastu, ning võttis 2018. aastal vastu tehisintellekti kestliku arengu Montreali deklaratsiooni, et aidata välja töötada tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu eetikaraamistik.

Teine istung oli põlvkondadevaheline vestlus komitee liikmete ja Limburgi provintsi koolide õpilaste vahel, milles keskenduti desinformatsioonile, demokraatiale, sõjale Ukrainas ja ELi laienemisele. Arutelu juhtinud Limburgi provintsivalitsuse liige Elianne Demollin-Schneiders (NL/N.I.) ütles: „Demokraatia kaitsmiseks peame noori sageli kuulama. Peame muutma sellised põlvkondadevahelised dialoogid meie linnades ühiseks tavaks.“

Eijsden-Margrateni ja Dunkerque'i linnapead esitasid ajaloolised vaatenurgad, mis ühendasid ajaloolise mälu, demokraatia ja Euroopa projekti. Alain Krijnen Eijsden-Margratenist nimetas külalislahkust, uudishimu ja vastutust demokraatlike institutsioonide elujõulisuse säilitamise püüdluste olulisteks elementideks. Patrice Vergriete Dunkerque'ist rõhutas sõja, vägivalla ja tsiviilkannatuste kollektiivse mälestuse säilitamise tähtsust. Dunkerque juhib ajaloolise mälu linnade algatust, mis ühendab linnu, mille eesmärk on edendada rahu, leppimist ja demokraatlikke väärtusi.

Muud olulised järeldused hõlmasid vajadust kooskõlastatud jõupingutuste järele, et edendada positiivset narratiivi demokraatia kohta ja anda noortele oskused selliste probleemidega toimetulekuks nagu libauudised.

„Ajutisest kaitsest kestlike lahendusteni ümberasustatud ukrainlaste jaoks ELis – linnade ja piirkondade roll“

Praeguste hinnangute kohaselt on 4,4 miljonil ukrainlasel õigus ajutisele kaitsele, et jääda ELi Venemaa jätkuva sõja tõttu Ukrainas, mis annab neile hõlpsama juurdepääsu elukohale, tervishoiule, haridusele ja sotsiaalsele toetusele. Bremeni linnavolikogu esimehe Antje Grotheeri (DE/PES) koostatud algatusraportis väidab komitee, et EL ja selle liikmesriigid peavad nüüd minema lühiajalise vastuvõtu küsimustest kaugemale kestlike lahenduste suunas, mis annavad neile õiguskindluse seoses nende õigustega ELis pärast 2028. aasta märtsi, mil nende õigusi uuendatakse, aidates samal ajal neid, kes soovivad Ukrainasse tagasi pöörduda.

Arvamusega püütakse tagada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes vastutavad suure osa ukrainlaste vastuvõtmise ja toetamise eest, oleksid süstemaatiliselt kaasatud ülemineku kavandamisse ja rakendamisse lisaks ajutisele kaitsele. Selles väidetakse, et investeerimine aega ja raha, et toetada nende integratsiooni, sealhulgas tööturule, võib tuua kasu kogukondadele, kus nad praegu elavad, aga ka Ukraina taastumisele homme.

Raportöör Grotheeri nimel sõna võtnud Võru linnavolikogu aseesimees Toomas Sarapuu (EE/PES) ütles: „Ajutine kaitse ei saa tähendada püsivat ebakindlust. Venemaa sõja tõttu ümberasustatud ukrainlased on ehitanud üles elu meie kogukondades, nende lapsed käivad meie koolides ja annavad oma panuse meie ühiskonda. Euroopa vajab nüüd kestlikke lahendusi, mis annavad inimestele tulevikuks selguse ning pakuvad linnadele ja piirkondadele piisavat ja prognoositavat toetust.“

Arvamus on kavas vastu võtta komitee täiskogu istungjärgul oktoobris.

„ProtectEU: Terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise tegevuskava“

CIVEXi komisjoni liikmed kiitsid heaks arvamuse ELi tegevuskava kohta terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, milles keskenduti eelkõige avaliku ruumi ja taristu turvalisusele ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile radikaliseerumise ennetamise seisukohast olulistes valdkondades, nagu haridus, sotsiaalpoliitika, kultuur, noored ja sotsiaalne kaasatus.

Raportöör, Lääne-Pomorze vojevoodkonnavanem Olgierd Geblewicz (PL/EPP) rõhutas, et terrorismi ei saa vaadelda „viimaste aastakümnete jooksul toimunud rünnakute prisma kaudu“, kuna ohud on nüüd hajutatumad, internetti ja uusi tehnoloogiaid kasutatakse rohkem, noorte seas on suurem radikaliseerumise oht ja geopoliitiline olukord muutub. "Turvalisus algab lokaalselt," nentis ta. „Ennetamine toimub kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kus koolid, kultuuriasutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud teenistused saavad tuvastada radikaliseerumise esimesed märgid.”

Ta jätkas: „Linnad ja piirkonnad vastutavad märkimisväärse osa eest Euroopa elutähtsast taristust – haiglad, ühistransport, veevarustussüsteemid ja muud esmatähtsad teenused. Seetõttu ei saa me eeldada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaitseksid tõhusalt meie kodanikke ja taristut ilma asjakohaste vahendite, pädevuste ja rahastamiseta.“

Koosolekul võttis sõna Euroopa Parlamendi liige François-Xavier Bellamy (FR/EPP), kes rõhutas „kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutuse tunnustamise ja tagamise tähtsust“. ProtectEU tegevuskava arutavad praegu kolm Euroopa Parlamendi komisjoni.

Arvamus on kavas vastu võtta komitee täiskogu oktoobri istungjärgul.

„Vahemere pakt: Üks meri, üks pakt, üks tulevik“

Novembris, mil läheneb ELi Vahemere pakti esimene aastapäev, võttis CIVEXi komisjon vastu arvamuse, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama oma planeerimismehhanisme, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid anda oma panuse pakti tegevuskava määratlemisse, rakendamisse ja järelevalvesse.

Pakt tugineb kolmele sambale – rahule, jõukusele ja stabiilsusele – ning selle tegevuskavas on praegu 21 punkti, mis suureneb 28 punktini, ütles Euroopa Komisjon CIVEXi komisjoni liikmetele, lisades algatused, mis on seotud näiteks teaduse, spordi, kaubanduse ja transpordiga.

Arvamuses väidetakse, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata koostöö territoriaalsele mõõtmele. CIVEXi komisjoni liikmed ja Euroopa Parlamendi esindaja – Euroopa Parlamendi liige Leoluca Orlando (IT/Greens-EFA) – pöörasid erilist tähelepanu saarte ees seisvatele probleemidele.

Regioonide Komitee raportöör, Provence-Alpes-Côte-d'Azuri piirkonna volikogu liige Magali Altounian (FR/Renew Europe) ütles: „Vahemere piirkonna pakti edu sõltub suuresti selle võimest mobiliseerida kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tõeliste partneritena, ühendada omavahel selle temaatilised sambad ning tugineda arvukatele olemasolevatele algatustele ja koostööraamistikele Vahemere piirkonnas.“

Arvamus esitatakse vastuvõtmiseks detsembris toimuvale komitee täiskogu istungjärgule. Oktoobri lõpus võtavad komitee ning Vahemere piirkonna kohalikud ja piirkondlikud partnerid Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) aastakoosolekul vastu ühisarvamuse teemal „Vahemere piirkonna pakti elluviimine koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega“.

„Lihtsam, selgem ja paremini jõustatud ELi reeglistik“

Viimane õigusloomega seotud punkt CIVEXi komisjoni päevakorras oli esialgne arutelu Euroopa Komisjoni 28. aprillil avaldatud teatise „Lihtsamad, selgemad ja paremini jõustatud ELi eeskirjad“ üle. Komitee raportöör Matteo Luigi Bianchi (IT/ECR), kes on Morazzone kohaliku omavalitsuse liige, kirjeldas oma esialgseid mõtteid tutvustades eesmärke kiiduväärt eesmärkidena, kuid rõhutas, et lihtsustamine peab käima käsikäes subsidiaarsuse põhimõttega.

Arutelul, milles osalesid Maastrichti ülikooli teadlased, väljendati muret ettepaneku mõju pärast mõjuhinnangutele, tsentraliseerimise pärast, „kiireloomulisuse“ võimaliku väärkasutamise pärast dereguleerimise põhjendusena ning tehisintellekti kasutamise pärast nõuete täitmisel ja järelevalves.

Raportöör Bianchi ütles: „Parem õigusloome tähendab eelkõige tarbetult keeruliste eeskirjade vältimist, halduskoormuse vähendamist ja liidu tegevuse keskendamist sellele, mis annab tõelist Euroopa lisaväärtust. Lihtsustamine ja konkurentsivõime on omavahel tihedalt seotud: vähem bürokraatiat ja suurem õiguskindlus on olulised, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ning ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks.“

CIVEXi komisjon hääletab arvamuse üle novembris ja selle vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul 2027. aasta veebruaris.