Komitee liikmed peavad kahetsusväärseks piirkondliku ja kohaliku mõõtme puudumist ELi ja Ühendkuningriigi suhetes

Euroopa Regioonide Komitee liikmed on kurtnud territoriaalse sügavuse puudumise üle Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu Brexiti-järgsetes suhetes, nõudes 15. mail, et komiteele kui ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajale antaks koht parlamentaarses partnerlusassamblees, mis loodi pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList.

Nende arvamust toetas Euroopa Parlamendi liige Sandro Gozi (FR/Renew Europe), Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamentaarse partnerlusassamblee kaasesimees, kes ütles komitee täiskogu istungjärgul, et „me peame lisama ELi ja Ühendkuningriigi suhetele territoriaalse sügavuse“. Ta rõhutas oma nõusolekut, öeldes, et „suurim lõhe on ELi ja Ühendkuningriigi suhete territoriaalne ja piirkondlik mõõde“.

Arutelu toimus vaid mõni päev enne 19. mail Londonis toimuvat Ühendkuningriigi ja ELi tippkohtumist ning loodetavasti suudetakse lahendada vaidlused kalapüügiõiguste üle ning saavutada kokkulepped kaitsekoostöö ja noorte liikuvuse osas. Ühendkuningriigi valitsus on öelnud, et loodab suhete taastamist.

Komitee Ühendkuningriigi kontaktrühma esimees,  Flaami parlamendi liigeKarl Vanlouwe(BE/Euroopa Allianss) kutsus üles „tugevamale ja sisukamale rollile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste „taasalustamise“ läbirääkimistel ning suuremale keskendumisele piiriüleste sidemete taastamisele kohalikul tasandil“.

Kohalikud ja piirkondlikud esindajad rõhutasid Brexiti asümmeetrilist mõju sadamatele, kalandusele ja piirialadele, viidates logistilistele häiretele, kaubanduse vähenemisele ning selliste koostööprogrammide nagu Interreg ja Erasmus+ järsule peatamisele.

Kahetsust noorte võimaluste kaotuse pärast – näiteks haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ – väljendati korduvalt Hauts-de-France’i piirkonna asepresidendi Francois Decosteriga (FR/Renew Europe), kes ütles: „Soovin lihtsalt, et see uus algus pöörduks kõigepealt meie rahvaste poole, et võimaldada meil taasühineda.“

Lappeenranta linnavolikogu liige Ilpo Heltimoinen (FI/ECR) ütles, et koostööd tuleb edendada pragmaatilisemal viisil, eelkõige valdkondades, kus me saame koos tugevad olla, nagu energiajulgeolek,vastupanuvõime, kaitse ja tehnoloogia, kuid see peab algama rohujuuretasandist, kus toimub üliõpilaste ja teadlaste vahetus, liikuvusprogrammid, kultuuri- ja teaduspartnerlused ning äri- ja turismikoostöö. Tema sõnul "pakub see tohutut potentsiaali".

Antwerpeni linnavolikogu liige Fauzaya Talhauoi (BE/PES) ütles, et „me tunneme [Flandrias] Brexiti negatiivset mõju meie igapäevaelule“, lisades, et „kannatanud on eraisikud ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“.

„Kaubandus- ja koostöölepingu valitsustes osalemise puudumine on problemaatiline, sest lepingu rakendamisel ja järelevalves ei võeta arvesse territoriaalset mõju,“ ütles Tabuaço linnapeaCarlos Carvalho (PT/EPP), tuues näiteks kalavarude majandamise probleemid ning „kohalike ja piirkondlike omavalitsuste raskused lepingu rikkumise korral reageerimisel“. "Linnapead ja kohalikud juhid astuvad samme rahvusvaheliste sidemete säilitamiseks, vastastikuseks õppimiseks ja lobitööks ühiste huvide nimel," ütles ta, kirjeldades "linnadiplomaatiat" kui "olulist vahendit".

Corki linnavolikogu liige Dan Boyle (IE/Rohelised) rõhutas piirkondadevahelise koostöö tähtsust. „Meil on vaja leida asendajaid ja tõhustatud programme, nagu Interregi programm, mis on varem osutunud nii edukaks ning võimaldanud kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtta selle riikidevahelise koostöö kaudu kasutusele parimad tavad ja kõrgeimad standardid.“

Istungil võtsid sõna Šotimaa ja Walesi poliitikud ning Walesi parlamendi saadik Alun Davies, kes ütles: „Nüüd on aeg teha rohkem tööd, nüüd on aeg teha tihedamat koostööd, nüüd on aeg ehitada sildu, mitte piire.“ Šoti kohalike omavalitsuste konvendi esimees Shona Morrison ütles, et Šoti kohalik omavalitsus on pühendunud „poliitilise dialoogi ja ELi positiivsete suhete säilitamisele“, märkides, et „viis aastat pärast Brexitit töötame endiselt selle nimel, et täielikult mõista uusi kaubanduskokkuleppeid ning õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi“.

KomiteeÜhendkuningriigikontaktrühm  kohtus hiljem 15. mail, mil komitee liikmed ning Inglismaa, Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa poliitikud arutasid põhjalikumalt piiriülese koostöö probleeme ja võimalusi ning ELi ja Ühendkuningriigi suhete hetkeseisu.

Tsitaadid:

• Karl Vanlouwe (BE/FR), Flaami parlamendi liige ja komitee Ühendkuningriigi kontaktrühma esimees: „ELi ja Ühendkuningriigi suhete taastamine nõuab põhjalikku arusaamist sellest, kuidas mõlema poole kohalike kogukondade vajadused ja seisukohad on pärast Brexitit muutunud. Seepärast on oluline, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid kaasatud mitmetasandilisse lähenemisviisi ELi ja Ühendkuningriigi koostöö kujundamisele, mis ületab riikide tasandil toimuvaid vahetusi. Kaasates detsentraliseeritud valitsused sisuliselt kogu läbirääkimisprotsessi ja edendades teabevahetust kohalike kogukondade vahel, saame samal ajal tugevdada oma makro- ja piirkondliku tasandi sidemeid, et luua tugev alus kestlikule koostööle.“
• Sandro Gozi (FR/Renew Europe), Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi parlamentaarse partnerlusassamblee kaasesimees: „Oluline on töötada kaheosalise lähenemisviisiga. Esiteks peame täielikult ja tõhusalt rakendama seda, milles oleme Ühendkuningriigiga juba kokku leppinud – kaubandus- ja koostöölepinguid, Windsori raamistikku. Kuid selles uues etapis peame tegelema peamiste lünkadega. Suurim lõhe on ELi ja Ühendkuningriigi suhete territoriaalne ja piirkondlik mõõde. See on kahekordselt problemaatiline: esiteks seetõttu, et me ei suuda ette kujutada suhet suure Euroopa riigiga – eriti riigiga, mis oli varem ELi liige –, võtmata arvesse piirkondlikku ja kohalikku mõõdet. Teiseks seetõttu, et ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kellest paljud on eesliinil, kannatavad Brexiti tagajärgede tõttu kõige rohkem.“