Piirkonnad ja linnad nõuavad lihtsamat ja paremat juurdepääsu rahastamisele, et edendada oskuste arendamist kogu Euroopas

14. oktoobril toimunud arutelul Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste, oskuste, kvaliteetsete töökohtade ja valmisoleku valdkonna juhtiva asepresidendi Roxana Mînzatuga nõudsid kohalikud ja piirkondlikud juhid järgmises ELi eelarves paremaid vahendeid ja rahastamist, et rakendada oskuste liidu strateegiat, mis on Euroopa sotsiaalõiguste samba peamine algatus. Kaasnevas arvamuses, mida juhtis Cluj-Napoca linnapea Emil Boc (RO/EPP), rõhutasid Euroopa Regioonide Komitee liikmed, et oskustesse investeerimine on ELi konkurentsivõime tugevaim liikumapanev jõud.

Euroopa kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu nõudis lihtsamat, kättesaadavamat ja paremini koordineeritud ELi rahastamist uues ELi pikaajalises eelarves (2028–2034) ning seda, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tunnustataks asendamatute partneritena oskuste liidu ja sotsiaalse kaasamise strateegiate elluviimisel kõigis ELi piirkondades. Nad rõhutasid, et oskuste liit ja vaesusevastane strateegia peaksid üksteist vastastikku tugevdama, kuna kodanike võimestamine oskustega edendab tööhõivet ning võitleb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. 

Pärast arutelu volinik Mînzatuga võtsid kohalikud ja piirkondlikud juhid vastu arvamuse oskuste liidu strateegia kohta ning rõhutasid lisaks, et oskustesse investeerimine on Euroopa vastupanuvõime, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse võti, eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja vähem arenenud piirkondades. Nad kinnitasid taas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli hariduse kohandamisel kohalike vajadustega ning kutsusid üles pidama struktureeritud dialoogi ELi institutsioonidega, et tagada ELi poliitika kajastamine kohalikus tegelikkuses. 

Komitee liikmed rõhutasid vajadust ajakohastada haridust ja koolitust, investeerides rohkem loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskustesse, digitaliseerimisse ja kutseõppesse, tegeledes samal ajal õpetajate nappusega. Nad kutsusid üles looma tugevaid partnerlusi ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondadega, et luua piirkondlikud oskuste ökosüsteemid, mis edendavad innovatsiooni ja hoiavad talente. 

Komitee pooldas ka kohandatud strateegiaid haavatavate rühmade integreerimiseks tööturule ning suuremat toetust töökohal toimuvale ja elukestvale õppele. Liikmed rõhutasid, et kvalifikatsioonide parem tunnustamine kogu Euroopas ja andmepõhine oskuste poliitika on olulised, et valmistada Euroopa tööjõudu ette tulevasteks väljakutseteks. 

Euroopa sotsiaalõiguste sammas on ELi raamistik sotsiaalse õigluse, õiglaste töötingimuste ja võrdsete võimaluste edendamiseks. Euroopa Komisjoni poolt sel aastal käivitatud oskuste liidu strateegia on üks selle peamisi prioriteete ja selle eesmärk on anda kodanikele rohe- ja digipöördeks vajalikud pädevused. Väljakutsed on märkimisväärsed. 2023. aastal osales koolitusel ainult 37 % täiskasvanutest, mis on vähem kui 2030. aastaks seatud 60 % eesmärk, ning oskuste nappus kasvab jätkuvalt ajal, mil tööealine elanikkond väheneb ja 3,5 miljonit töökohta kogu ELis on endiselt täitmata.

Tsitaadid: 

Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttő: „Liiga paljudes kohtades on kohalikel ettevõtetel raskusi õigete oskustega inimese palkamisega. Mul on hea meel näha, et oskuste liit lihtsustab töötajate liikumist ELis diplomite suurema tunnustamise ja õiguste ülekantavuse kaudu, tugevdades samal ajal ka nende võimalusi oma asukohas, tugevdades põhioskuste omandamist, ümberõpet ning nende valmisolekut ühineda rohe- ja digimajandusega. Konkurentsivõime ei saa piirduda vaid mõne kõrgtehnoloogilise keskusega, vaid peab toetuma tugevale sotsiaalsele ja majanduslikule struktuurile kõigis ELi piirkondades.“ 

Roxana Mînzatu, Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste ja -oskuste, kvaliteetsete töökohtade ja valmisoleku valdkonna juhtiv asepresident: „Inimesed ootavad tegutsemist ja see tähendab sotsiaalse õigluse seadmist iga meie tehtava otsuse keskmesse. Kvaliteetsed töökohad, haridus, oskused ja tugev sotsiaalne kaasatus peavad olema meie prioriteedid. Need on need, mis juhivad konkurentsivõimelist ja sidusat Euroopat, mis pakub tõelisi tulemusi ja võimalusi kõigile oma kodanikele.“ 

Raportöör Emil Boc (RO/EPP), Cluj-Napoca linnapea: „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole üksnes mujal otsustatud poliitika elluviijad. Nad on ümberkujundamise tõelised arhitektid. Nad loovad elukestva õppe ökosüsteeme, edendavad innovatsioonikeskusi ning toovad koolid, ülikoolid, VKEd, kodanikuühiskonna ja kodanikud ühe laua taha. Seepärast tuleb oskuste liitu kujundada koos linnade ja piirkondadega, mitte lihtsalt neile pakkuda.“  

Taustteave

• Videod ja fotod arutelust.
• 5. märtsil 2025 käivitas Euroopa Komisjon oskuste liidu. See on strateegia, mis koondab mitmeid peamiselt muid kui seadusandlikke algatusi, et suurendada inimeste pädevusi ja tööandjate konkurentsivõimet.
• Euroopa Komisjoni andmete kohaselt väheneb Euroopa tööealine elanikkond 2050. aastani eeldatavasti 1 miljoni võrra aastas ning IKT valdkonna doktorantide arv vähenes aastatel 2015–2022 25,5 %, mis kahjustab konkurentsivõimet. 2030. aastaks vajab ümberõpet 20 miljonit töötajat, kusjuures vähemalt 85 % töökohtadest nõuab digipädevust.
• ELi 2025. aasta aruandes piirkondade ja linnade olukorra kohta, mille komitee avaldas 13. oktoobril, rõhutatakse, et „2023. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt peab enamik ELi kodanikke oma riigis peamisteks mureküsimusteks elanikkonna vananemist (42 %), tööealise elanikkonna vähenemist ja tööjõupuudust (40 %).
• Praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine (komitee arvamus, 2024).
• Oskuste ja talentide liikuvus (komitee arvamus 2023).
• Mentorlus: võimas ja sisukas vahend homse Euroopa jaoks (komitee arvamus, 2023).
• Euroopa ülikoolistrateegia (komitee arvamus, 2022).