Piirkonnad ja linnad peavad näitama teed Euroopa konkurentsivõime tugevdamisel, rõhutades kohalikke ja piirkondlikke juhte

Piirkonnad ja linnad on Euroopa konkurentsivõime jaoks keskse tähtsusega, kuna need on innovatsiooni, tööstuse ja majanduskasvu peamised tõukejõud. Euroopa Regioonide Komitee täiskogu 4. märtsi istungjärgul pidasid kohalikud ja piirkondlikud juhid koos komisjoni juhtiva asepresidendi Stéphane Séjournéga arutelu Euroopa konkurentsivõime ja hiljuti esitatud tööstuse kiirendi seaduse üle, rõhutades, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik kaasamine on keskse tähtsusega piirkondlike tugevate külgede ärakasutamisel ja tasakaalustatud territoriaalse tööstuse arengu tagamisel.  

Piirkonnad kui Euroopa konkurentsivõime peamised osalejad  

Arutelus Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi ning heaolu ja tööstusstrateegia voliniku Stéphane Séjournéga rõhutasid komitee liikmed, et Euroopa konkurentsivõime ja ühtse turu terviklikkus sõltuvad piirkondade ja linnade kui strateegiliste partnerite mõjuvõimu suurendamisest rakendamisel. Nad rõhutasid, et ilma tugeva mitmetasandilise valitsemise ja kohapõhise lähenemisviisita võib EL suurendada territoriaalseid erinevusi, selle asemel et vallandada majanduskasvu potentsiaal kõigis piirkondades. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused haldavad märkimisväärset osa avaliku sektori investeeringutest ELis ning seetõttu on neil otsustav suutlikkus edendada innovatsiooni, edendada kestlikkust ja tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat. Komitee liikmed rõhutasid, et regulatiivne killustatus, halduskoormus ja investeeringute ebakindlus liikmesriikides pärsivad jätkuvalt ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, ja nõrgendavad Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet. Sellega seoses rõhutasid nad vajadust saavutada läbipaistev ja prognoositav rahastamisraamistik.  

Arutelu keskendus ka Euroopa Komisjoni samal päeval esitatud tööstuse kiirendi seadusele, milles piirkondlikud juhid rõhutasid vajadust kiirendada lubade andmist ja toetada energiamahukate sektorite üleminekut puhtale energiale, rõhutades, et selle edu sõltub tõhusast territoriaalsest rakendamisest, võttes arvesse piirkondade ja linnade keskset rolli. Volinik Séjourné kinnitas taas, et Euroopa tööstuse kaitsmine nõuab tugevat strateegiat „Made in Europe“, lihtsamaid investeerimiseeskirju ja suuremat toetust piirkondlikele tööstuspiirkondadele, mis on Euroopa majandusökosüsteemide keskmes. Ta rõhutas, et tööstuse kasv peab käima käsikäes rohelise kokkuleppega, tugevdama territoriaalset ühtekuuluvust ja vähendama energiasõltuvust gaasihindade tõusu tingimustes.  

Kohapõhine konkurentsivõime strateegia

Pärast arutelu võtsid komitee liikmed vastu arvamuse Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta, mis luuakse eeldatavasti 2028. aastal ELi tulevase pikaajalise eelarve raames, hoiatades, et 14 programmi ühendamine üheks vahendiks ei tohi nõrgendada varem tõhusaid vahendeid, mis on edukalt jõudnud kohalikesse ja piirkondlikesse ökosüsteemidesse. Samuti tegid nad ettepaneku jätta välja liikmesriikide võimalus rahastada ECFi meetmeid riiklike ja piirkondlike partnerlusprogrammide kaudu.  

Lisaks väidavad kohalikud ja piirkondlikud juhid, et konkurentsivõimet tuleks ECFi kontekstis määratleda nii turule orienteeritud kui ka kohapõhisena. Nad rõhutasid, et kõik territooriumid peaksid olema kaasatud ECFi väärtusahela raamistikku, rõhutades, et nad ei ole mitte ainult ELi rahaliste vahendite saajad, vaid ka peamised katalüsaatorid, koordinaatorid ja piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide katsetamise alused. Need ökosüsteemid ühendavad ülikoole, teaduskeskusi, ettevõtteid, idufirmasid, VKEsid ja kodanikuühiskonna osalejaid ning on olulised selleks, et muuta Euroopa tööstuse prioriteedid konkreetseteks projektideks kohapeal.  

Arvamuses kutsutakse ECFi üles ühendama ülemaailmse Euroopa konkurentsivõime strateegia tugeva kohapõhise mõõtmega, eelkõige uuendatud aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu. Samuti rõhutab komitee, et territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet tuleb kaitsta, tehes ettepaneku lisada Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammidesse ja projektikonkurssidesse põhimõte „ei kahjusta oluliselt ühtekuuluvust“ ning territoriaalse mõju eelhindamised. Komitee liikmed rõhutasid lisaks, kui oluline on toetada puhast tehnoloogiat, tööstuse CO2 heite vähendamist ja kliimamuutustega kohanemist, mis on Euroopa konkurentsivõime põhikomponendid. 

Tsitaadid

Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttő: „Euroopa konkurentsivõime suurendamine ei saa toimuda, kui keskendume ELi strateegias mõnele gigatehasele, mis on valitud Brüsselis suletud ruumis. Konkurentsivõime ja majanduslik vastupanuvõime nõuab politseistrateegiat, millega toetatakse piirkondade ja linnade tööd, et mobiliseerida meie VKEde innovatsioonisuutlikkus kohapeal, ühendada ettevõtted ja teadusuuringud ning luua õiged tingimused uute ideede õitsenguks ja kasvuks. Ülalt-alla tsentraliseeritud EL ei oleks konkurentsivõimelisem EL, vaid nõrgem EL, kes ei suuda muutuste ja häiretega toime tulla.“ 

Raportöör Pehr Granfalk (SE/EPP), Solna linnavolikogu liige: „Suurem lihtsustamine ei tohi kunagi tähendada suuremat tsentraliseerimist. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kujundamisel peame meeles pidama järgmist: mitmeaastane finantsraamistik on palju enamat kui eelarve – see on Euroopa strateegiline investeerimiskava Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ning see peab toimima kogu Euroopas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.“ 

Stéphane Séjourné, Euroopa Komisjoni heaolu ja tööstusstrateegia volinik: „Piirkonnad on Euroopa tööstuspoliitika keskmes. Nemad on need, kes korraldavad tööstusprojekte, toetavad kohalikke ettevõtteid, arendavad taristut ja koolitavad talente, mida meie tööstusharud vajavad. Tööstusökosüsteeme ehitatakse ka piirkondades: ettevõtete, ülikoolide, uurimiskeskuste ja kohalike omavalitsuste vahel. Meie eesmärk on seega kollektiivne: muuta Euroopa mitte ainult turuks, vaid ka tootmise, innovatsiooni ja tööstuse töökohtade piirkonnaks. Tugevdades oma tööstust, tugevdame ka territoriaalset ühtekuuluvust, kliimamuutustega seotud üleminekut ja Euroopa majanduslikku suveräänsust.“ 

Taustteave

• Videod ja fotod arutelust.  

• Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames Euroopa Konkurentsivõime Fond. See peaks viima investeeringuteni strateegilistesse tehnoloogiatesse, et lihtsustada ja kiirendada ELi rahastamist ning hoogustada era- ja avaliku sektori investeeringuid. 

• 12. veebruaril Alden Biesenis toimunud mitteametlikul taganemisel leppisid ELi juhid kokku Euroopa konkurentsivõime suurendamises, süvendades Euroopa ühtset turgu, et liikuda „üks turg ühe Euroopa jaoks“, edendades õigusnormide lihtsustamist ning kaasates avaliku ja erasektori investeeringuid, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis, et toetada strateegilisi sektoreid ja energiasüsteemi ümberkujundamist, ning püüeldes avatud, kuid mitmekesise kaubanduspoliitika poole. 

• 4. märtsil avaldas Euroopa Komisjon tööstuskiirendi seaduse, mis on pöördelise tähtsusega algatus, mille eesmärk on edendada vähese CO2 heitega ja vastupidavat tootmist kogu ELis. Komitee valmistab praegu ette arvamust mõjuhinnangu kohta, mille koostab Marche-En-Famenne’i linnavolikogu liige, raportöör Willy Borsus (BE/Renew).  

• Lisaks konkurentsivõime fondi käsitlevale arvamusele koostab komitee veel 19 arvamust, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju: tutvuge arvamuste tegevuskavaga. Pressiteated muude mitmeaastase finantsraamistikuga seotud arvamuste kohta, mida arutati täiskogu 4.–5. märtsi istungjärgul, sealhulgas 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku, sealhulgas omavahendite paketi ning ühtse turu ja tolliprogrammi kohta, tehakse pärast nende vastuvõtmist veebis kättesaadavaks.   

Kontaktisik: 

Theresa Sostmann
Tel: +32475999415
Theresa.Sostmann@cor.europa.eu