Rahvusvahelise naistepäeva 2025 avaldus

Rahvusvahelise naistepäeva eel rõhutasid Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttő ning Euroopa Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) esimees Heike Raab vajadust suurendada jõupingutusi naiste ja meeste ebavõrdsuse vastu võitlemiseks ning avaldasid kahetsust, et Euroopa Komisjoni 7. märtsil esitatud naiste õiguste tegevuskavas ei võeta arvesse kohalike ja piirkondlike juhtide poolt kohapeal võrdsete võimaluste tagamiseks tehtava töö elulist tähtsust.

Euroopa Regioonide Komitee president Kata Tüttőütles: „Rahvusvaheline naistepäev on üleskutse, mitte tähistamine. Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa demokraatia tugisammas, kuid naised on poliitikas endiselt alaesindatud. Euroopa Regioonide Komitee on astunud sammu edasi oma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga, kuid teha tuleb veel palju. Kutsume liikmesriike üles tagama tasakaalustatud esindatuse ja suurendama naiste mõjuvõimu, et nad oleksid kohalikul ja piirkondlikul tasandil juhtival kohal. Sellised programmid nagu noorte valitud poliitikute võrgustik on väga olulised, et inspireerida ja toetada järgmise põlvkonna naisjuhte. Kohalike ja piirkondlike juhtidena panustame iga päev soolise võrdõiguslikkuse parandamisse sellistes olulistes sektorites nagu tervishoid, haridus, töökeskkond ja kultuur. Kuigi hiljuti esitatud naiste õiguste tegevuskavas käsitletakse peamiselt riiklike osalejate rolli ja puudub teadlikkus kohaliku tasandi tähtsusest selles ettevõtmises, jätkame tööd selle nimel, et ELi jõupingutused tugineksid kõigi valitsustasandite täielikule kaasamisele. Kui naised ja tütarlapsed õitsevad, siis kogukonnad õitsevad, juhtimine tugevneb ja ühiskond liigub edasi.“ 

Sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) esimees Heike Raab (DE/PES) Rheinland-Pfalzi liidumaa Euroopa asjade ja meedia riigisekretär ütles: „Rahvusvahelisel naistepäeval on SEDECi komisjoni esimehena minu jaoks oluline, et jätkaksime jõulist võitlust naiste ja meeste ebavõrdsuse vastu. Igal naisel ja igal tüdrukul peavad olema võrdsed võimalused, olenemata nende taustast. Juurdepääs haridusele, tööhõivele ja sotsiaalsele osalusele peab olema avatud kõigile. Ainult nii saame luua tõeliselt kaasava ja õiglase tõketeta Euroopa. 2025. aastal tuleb lõpetada sooline diskrimineerimine. ELi naiste õiguste tegevuskava on oluline samm. Sellega paneme aluse soolise võrdõiguslikkuse muutmisele kõigi ELi poliitikavaldkondade aluspõhimõtteks – alates majandusarengust kuni tervishoiu ja poliitilise esindatuseni.“

Taustteave

Euroopa Komisjon avaldas 7. märtsil ELi naiste õiguste tegevuskava ja sooliselt võrdõiguslikuühiskonna põhimõtete deklaratsiooni, mille eesmärk on tugevdada soolist võrdõiguslikkust kogu liidus. See järgib soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 võetud kohustusi ja on kooskõlas ELi laiemate põhimõtetega, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu eesmärkidega (5. eesmärk), tunnistades tehtud edusamme, kuid tunnistades püsivaid probleeme, nagu sooline vägivald, palgalõhe ja alaesindatus juhtivatel ametikohtadel. 

Alates 2019. aastast on EL kehtestanud siduvad meetmed, millega tugevdatakse võrdse töö eest võrdse tasu maksmise, sooliselt tasakaalustatud äriühingute juhtorganite, töö- ja eraelu tasakaalu, võrdõiguslikkust edendavate asutuste jaoks siduvaid standardeid ja võideldakse naistevastase vägivalla vastu. ELi soolise võrdõiguslikkuse indeks on liikmesriigiti siiski väga erinev: Rootsis (82) ja Rumeenias (58) on see kõige kõrgem, samas kui kaheksa liikmesriiki (Tšehhi, Eesti, Horvaatia, Läti, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia) on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ülejäänud Euroopast veelgi maha jäänud. 

ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025, mis vaadatakse läbi käesoleva aasta lõpuks, on esitatud visioon, poliitilised eesmärgid ja meetmed soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks Euroopas, et nii naistel kui ka meestel oleksid võrdsed võimalused ning nad saaksid ühiskonnas võrdselt osaleda ja juhtrolli võtta. Strateegias järgitakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kahetist lähenemisviisi koos sihipäraste meetmetega. Selle peamised eesmärgid on järgmised: soolise ebavõrdsuse kaotamine tööturul ning soolise palga-, pensioni- ja hoolduslõhe kaotamine; saavutada võrdne osalemine eri majandussektorites; sooliste stereotüüpide vastu võitlemine; soolise vägivalla lõpetamine; ning soolise ebavõrdsuse vähendamine otsuste tegemisel ja poliitikas. 

Komitee on väljendanud oma täielikku toetust strateegiale omaselleteemalises arvamusesja koostanud eraldi arvamuse soolise vägivalla peatamise kohta. 2023. aastal võttis komitee juhatus vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, kohustudes suurendama soolist võrdõiguslikkust komitee töös ja selle liikmete seas, ning nimetas selle rakendamise jälgimiseks juhatuse eriraportööri.