Investeeringud haridusse ja kultuuri peavad vastama Euroopa Liidu ambitsioonidele

Euroopa Regioonide Komitee on ühehäälselt vastu võtnud kaks arvamust, milles nõutakse tungivalt, et EL rahastaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) raames piisavalt programme „Erasmus+“ ja „AgoraEU“, ning hoiatatakse ühtekuuluvuspoliitika kärbete või ümberjaotamiste eest.

Kahes arvamuses, mis võeti vastu komitee täiskogu istungjärgul 6. mail 2026, nõutakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sisulist kaasamist nende algatuste kavandamisse, rakendamisse ja juhtimisse.

Kuna arutelu Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üle intensiivistub, kutsus Euroopa Regioonide Komitee üles kaitsma programmi „Erasmus+“ ja AgoraEU rahastamist reaalväärtuses, hoiatades haridus-, kultuuri- ja demokraatlikku osalemist toetavate programmide kärbete eest. Komitee ütles, et algatuste laiendamine tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tagada lisavahenditega.

Programm „Erasmus+“: sotsiaalne lift

Arvamuses „Programm „Erasmus+“aastateks 2028–2034“, mille koostas raportöör, Valdengo linnapea Roberto Pella (IT/EPP), tervitatakse komisjoni ettepanekut, kuid nõutakse oluliselt ambitsioonikamat eelarvet. Piirkonnad ja linnad rõhutavad, et programm „Erasmus+“ peaks toimima tõelise sotsiaalse tõukejõuna, mitte lihtsalt liikuvusprogrammina juba niigi soodustatud inimeste jaoks.

Seepärast kutsutakse arvamuses komisjoni üles muutma programmi kaasavamaks ja seadma prioriteediks juurdepääsu laiendamise vähemate võimalustega õppijatele, ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest pärit noortele ja piirkondadele, mis seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu rahvastikukadu, demograafiline vähenemine või geograafiline kaugus. Sellega seoses palub komitee pöörata erilist tähelepanu vähem esindatud piirkondade institutsioonide osalemisele Euroopa ülikoolide liitudes.

Seoses juhtimise ja rakendamisega pooldavad kohalikud omavalitsused programmi detsentraliseeritud juhtimissüsteemi säilitamist ja tugevdamist ning sünergia maksimeerimist struktuuri- ja ühtekuuluvusvahenditega. Komitee rõhutab, et see koostoime peaks juhinduma territoriaalsest ja demograafilisest tegelikkusest, et tagada jätkusuutlik pikaajaline mõju. Arvamuses väljendatakse kahetsust ka selguse puudumise üle vahendite jaotamisel programmi prioriteetide ja meetmete vahel, hoiatades, et ebajärjekindlad rakendamisvalikud võivad põhjustada dubleerimist ning kahjustada paindlikkust ja kaasatust.

Lisaks jagab komitee Euroopa Parlamendi raportööri seisukohta spordi kui programmi „Erasmus+“ põhielemendi toetamise tähtsuse kohta. Samuti soovitatakse katsekavasid tehnilise abi andmiseks ja suutlikkuse suurendamiseks äärepoolsete ja ebasoodsas olukorras olevate piirkondade omavalitsustele ning kutsutakse üles panema suuremat rõhku kutsehariduse ja -õppega seotud liikuvusele.

AgoraEU: kultuur ja väärtused mitmeaastase finantsraamistiku keskmes

Arvamuses AgoraEU, mille koostas Harghita maavolikogu aseesimees Csaba Borboly (RO/EPP), võetakse arvesse komisjoni kavandatud terviklikku lähenemisviisi, märkides, et see uus raamistik on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku nurgakivi, mis kehastab ELi ühiseid väärtusi. Seetõttu rõhutab komitee, et komiteed tuleb selle rolli täitmiseks piisavalt rahastada. Samal ajal hoiatab komitee, et programmi „Loov Euroopa“ ja programmi „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm+“ konsolideerimine ei tohi kahjustada programmi üksikuid tegevussuundi – kultuur, meedia, kodanike kaasamine, võrdõiguslikkus ja õigused –, millest igaüks peab säilitama oma identiteedi ja eesmärgi.

Komitee rõhutab, et kohalikke omavalitsusi tuleb tunnustada peamiste rakenduspartneritena, arvestades nende keskset rolli selliste ruumide loomisel, kus demokraatiat elatakse, praktiseeritakse ja uuendatakse. Komitee peab kahetsusväärseks ka seda, et puudub soovituslik loetelu rahastamiskõlblikest meetmetest ja tegevustest, mida komitee peab läbipaistvuse seisukohast oluliseks, võimaldades toetusesaajatel programmi ette valmistada ja selles sisuliselt osaleda.

Seoses juurdepääsu ja lihtsustamisega taotlevad piirkonnad ja linnad lihtsustatud toetusvorme, nagu kaheetapilised taotlused ja mitmeastmelised toetused, vähendatud omaosaluse nõuded (mis ei ületa 10 % rahastamiskõlblikest kogukuludest) ning AgoraEU kontaktpunktid riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil. Arvamuses rõhutatakse ka seda, kui oluline on edendada tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist kultuuri- ja loomesektoris kui valdkonnaülest probleemi, millega programm peab sõnaselgelt tegelema.

Komitee nõuab sihtotstarbelist toetust kohalikule ja piirkondlikule meediatootmisele ja avalik-õiguslikule ringhäälingule, eelkõige maapiirkondades, kus on oht muutuda meediakõrbeks, ning kultuuripärandi kaitse sõnaselget tunnustamist eraldiseisva prioriteedina koos sihtotstarbelise rahastamisega.

Euroopa Komisjoni põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi volinik Glenn Micallef avas arutelu, nõudes kindlalt suuremat rahalist toetust programmidele „Erasmus+“ ja „AgoraEU“. Ta väitis, et nende algatuste kaudu noortesse otse investeerimine on kõige väärtuslikum panus, mida saab anda. Itaalia spordi- ja noorteminister kordas seda seisukohta, kinnitades, et sellised projektid nagu „Erasmus+“ kujutavad endast strateegilist kohustust edendada ühiskonna arengut.

Tsitaadid

Raportöör Roberto Pella (IT/EPP), Valdengo linnapea: „Erasmus+ on üks Euroopa peamisi edulugusid ja meie ühise Euroopa identiteedi nurgakivi. Tulevane programm peab minema kaugemale – mitte ainult piisava rahastamisega, vaid ka lihtsamate eeskirjade, suurema paindlikkuse ja hõlpsama juurdepääsuga, võimaldades väiksematel organisatsioonidel täielikult osaleda. See nõuab ka ebasoodsas olukorras olevate omavalitsuste tõelist toetamist suutlikkuse suurendamise ja praktilise abi kaudu, et osaleda programmi meetmetes, ning tugevamat spordimõõdet. Investeerimine programmi „Erasmus+“ tähendab investeerimist Euroopa rahumeelsesse, konkurentsivõimelisesse ja kaasavasse tulevikku, andes noortele võimaluse seda kujundada.“

Raportöör Csaba Borboly (RO/EPP), Harghita maavolikogu aseesimees: „AgoraEU saadab Euroopa tagasi sinna, kus ta on alati tõeliselt elanud: kohalikes kogukondades, vähemuskultuurides ja maapiirkondade loometöökodades. Harghita ja Covasna jaoks on sellel arvamusel selge sõnum: külad, käsitöölised, vähemuste valitsusvälised organisatsioonid ja noored loojad kuuluvad Euroopa kultuuri rahastamise keskmesse. Oleme taganud etniliste, rahvus- ja keelevähemuste suurema tunnustamise, lihtsama juurdepääsu väiksematele toetusesaajatele ning territoriaalse järelevalve, et kaotada lõhe linnade ja maapiirkondade vahel. Euroopa ühtsus algab seal, kus mitmekesisust mitte ainult ei deklareerita, vaid ka ei elata, ning AgoraEU peab nüüd seda lubadust täitma.“

Põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi volinik Glenn Micallef: „Noorte kaasamine, kultuur ja sport on kõik meie demokraatia, identiteedi ja ühiskonna vastupanuvõime jaoks hädavajalikud. Piirkondadel on oluline roll nende prioriteetide kajastamisel kõigis ELi rahastamisvahendites. See on viis, kuidas lähendate Euroopat oma kodanikele.“

Taustteave

• Regioonide Komitee täiskogu istungjärgu video ja fotod.

• 16. juulil 2025 esitas Euroopa Komisjon osana seadusandlike ettepanekute paketist, millega reguleeritakse 2028–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programme, ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse 2028–2034. aasta programm „Erasmus+“.

• 16. juulil 2025 tutvustati ka uut programmi AgoraEU. See ühendab programmi „Loov Euroopa“ ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi, mida praegu rahastatakse 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust, ning tugineb neile.

• Komitee koostab praegu 20 arvamust, et hinnata ELi tulevase pikaajalise eelarve (2028–2034) konkreetseid aspekte ja eeskirju.

Kontaktisik:

Víctor Moreno Morales de Setién
Tel: +32475999662
victor.morenomoralesdesetien@cor.europa.eu