2027. aasta järgne ühtekuuluvuspoliitika: investeeringute ja reformide sidumine ei tohi viia tsentraliseerituma juhtimiseni;

Euroopa peaks lootma tugevamale ja uuendatud ühtekuuluvuspoliitikale, et see oleks tulevikukindel. Täiskogu 14. mai istungjärgul ühehäälselt vastu võetud arvamuses kirjeldasid kohalikud ja piirkondlikud juhid, kuidas tuleks ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2027. aastat ajakohastada, et viia ellu territoriaalsete pädevuste ja vajadustega seotud reformid. Nad kutsusid üles reformima Euroopa poolaastat mitmeaastase territoriaalse lähenemisviisi suunas ja rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitika keskmes peavad jätkuvalt olema piirkonnad. 

Euroopa Regioonide Komitee liikmed on väga mures ettepaneku pärast, mille Euroopa Komisjon esitas iga liikmesriigi kohta, kellel on ühtne riiklik ELi investeeringute kava, mis seob peamised reformid investeeringutega. Nad rõhutasid, et on oluline säilitada piirkondlikud programmid ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise peamiste vahenditena, kuna kohalik lähenemisviis sobib kõige paremini igale piirkonnale omaste probleemide ja vajaduste kindlakstegemiseks. Sõnum sisaldub arvamuses, mille koostas Prantsusmaa Nouvelle-Aquitaine’i piirkonna volikogu liige Isabelle Boudineau (FR/PES) Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Poola taotlusel. Tekst võeti vastu komitee täiskogu istungjärgul pärast arvamuste vahetust Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni liikme ja hiljuti vastu võetud resolutsiooni „Üheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta“ raportööri Jacek Protasega (PL/EPP). Arutelus osales ka eesistujariigi Poola esindaja. Järgmisel nädalal viibib Boudineau koos komitee presidendi Kata Tüttőga Wasawis, et osaleda ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate Euroopa ministrite mitteametlikul kohtumisel ja tutvustada vastuvõetud arvamuse sisu.  

Ühtekuuluvuspoliitika kui ELi eesmärkide saavutamise ja reformide peamine liikumapanev jõud

Kohalikud ja piirkondlikud juhid kutsusid üles ajakohastama Euroopa poolaastat, mis võiks luua tervikliku raamistiku ühtekuuluvuspoliitika tõhusa kavandamise ja rakendamise suunamiseks, käivitades samal ajal reforme. Kuigi ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta vahelist seost on ajavahemikuks 2021–2027 juba tugevdatud, ei ole need kaks vahendit endiselt omavahel kooskõlas: esimene on iga-aastane poliitikatsükkel, mis põhineb komisjoni ja liikmesriikide valitsuste vahelisel dialoogil, ning teine põhineb mitmeaastasel programmitööl ja mitmetasandilisel valitsemisel.  

Seetõttu tegi komitee ettepaneku, et Euroopa poolaasta peaks olema osa mitmeaastasest strateegilisest lähenemisviisist, kaasates riigiaruannete ja riigipõhiste soovituste koostamisse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused (mitte ainult nendega konsulteerides). See võimaldaks lisada piirkondlikesse programmidesse juhtimisreformide eesmärgid ja vahe-eesmärgid, mis on seotud näiteks haldussuutlikkuse või riigi tasandist madalama tasandi statistika koostamisega. 

Seoses tulemustel, mitte kulude hüvitamisel põhineva maksesüsteemi võimaliku kasutuselevõtuga, nagu see on taaste- ja vastupidavusrahastu puhul, tunnistasid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sellise süsteemi võimalikku kasu lihtsustamise seisukohast, kuid juhtisid tähelepanu mõnele kriitikale, näiteks asjaolule, et rohkem tulemustele suunatud lähenemisviis nõuab paremat andmekogumist. 

Tsitaat

Isabelle Boudineau (FR/PES), Prantsusmaa Nouvelle-Aquitaine’i piirkonna volikogu liige: „Ühtekuuluvuspoliitika olicy on meie piirkondade ümberkujundamise peamine liikumapanev jõud. Subsidiaarsuse ja partnerluse põhimõtted, millel see põhineb, annavad Euroopa piirkondadele võimaluse rakendada Euroopa Liidu prioriteete, kohandades neid konkreetsete territoriaalsete iseärasustega. Seda poliitikat tuleb jätkuvalt arendada, juhtida ja rakendada piirkondlikul tasandil, vastasel juhul satub ohtu Euroopa projekt ise.“  

Taustteave

• Täiskogu istungjärgu video ja fotod.  

• 15. mail hääletab komitee täiskogu kahe kiireloomulise resolutsiooni üle, mis käsitlevad Euroopa Liidu järgmist pikaajalist eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitika programmide (2021–2027) vahehindamist. Pressiteated avaldatakse komitee veebisaidi vastavas osas.  

• Täiskogu 20.–21. novembri 2024. aasta istungjärgul võttis komitee vastu arvamuste paketi, milles määratakse kindlaks 2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika põhielemendid. Pressiteade. 

• Ühtekuuluvuspoliitika maht on praegusel programmitöö perioodil 2021–2027 peaaegu 370 miljardit eurot ELi vahendeid ehk üks kolmandik ELi pikaajalisest eelarvest. 

Võtke ühendust

Matteo Miglietta 
Tel: +32 470895382 
Matteo.Miglietta@cor.europa.eu