Arvamused sisejulgeoleku ja rahvusvaheliste partnerluste kohta edenevad

Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) liikmed võtsid 1. oktoobril vastu soovitused Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia ja algatuse „Global Gateway“ kohta, mis nüüd suunab ELi arengukoostööd.

Mõlemal juhul nõudsid poliitikakomisjoni liikmed tihedamat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, avaldades kahetsust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametliku rolli puudumise üle sisejulgeoleku strateegias „ProtectEU“.

Lisateave: päevakord, fotod, ja salvestamine.

ProtectEU – Euroopa sisejulgeoleku strateegia

Aprillis Euroopa Komisjoni esitatud ProtectEU strateegia edu sõltub heast koostööst kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, rõhutasid CIVEXi komisjoni liikmed, kui nad võtsid vastu esialgsed soovitused Euroopa Komisjonile, parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule kaalumiseks. Nad rõhutasid, et strateegias ei tunnistata piisavalt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on julgeolekukriiside ennetamisel, avastamisel ja vastupanuvõime tagamisel eesliinil.

Strateegia „ProtectEU“ eesmärk on tugevdada ELi vastupanuvõimet tekkivatele julgeolekuohtudele, kasutades sisejulgeoleku suhtes kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, mis süvalaiendab sisejulgeolekut ning mõjutab ka sotsiaal-, haridus-, digi-, majandus-, keskkonna- ja kultuuripoliitikat.

Euroopa Komisjoni esitatud strateegia „ProtectEU“ juhtimises ei nähta ette ametlikke mehhanisme kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks ega pakuta CIVEXi komisjoni arvates „asjakohast korda juurdepääsuks analüütilistele, rahastamis-, koordineerimis- või koolitusvahenditele“.

Raportöör Anne Rudisuhli (FR/Renew Europe), Bouches-du-Rhône’i departemangu volikogu liige, ütles: „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on esimesed, kes avastavad küberründeid, reageerivad vägivallale, toetavad radikaliseerumisega kokku puutuvaid perekondi ja kaitsevad noori inimkaubanduse eest. Aruandes rõhutatakse, et Euroopa julgeolek tuleb üles ehitada koos tema territooriumitega, andes neile vajalikud vahendid, eksperditeadmised ja tunnustuse, et tegutseda tõhusalt kodanike nimel. Meie sõnum on selge: Ilma territooriumideta ei ole programmil „ProtectEU“ mingit tähendust. Nende abil võib sellest saada konkreetne ja tõhus vahend, mis jääb truuks liidu demokraatlikele väärtustele.“

Arvamus on kavas vastu võtta komitee täiskogu detsembri istungjärgul. Samal istungjärgul kaalub komitee ka arvamust ELi valmisolekuliidu strateegia kohta, milles keskendutakse kriisiohjamisele nii tsiviil- kui ka sõjalises sektoris.

Algatuse „Global Gateway“ lokaliseerimine

CIVEXi komisjon võttis vastu arvamuse eelnõu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta 2021. aastal käivitatud ELi algatuses „Global Gateway“, mille eesmärk on ühendada liidu arengukoostöö poliitika ja investeerimispoliitika ning tugevdada väljaspool ELi asuvate riikide taristut ja demokraatlikku struktuuri.

Arvamuses väidetakse, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevus ja demokraatlik legitiimsus on strateegia „Global Gateway“ edu jaoks otsustava tähtsusega. Oma potentsiaali ärakasutamiseks tuleb nad täielikult integreerida strateegia „Global Gateway“ juhtimisse nii ELi tasandil kui ka partnerriikides ning kaasata projektide rakendamisse oma piirkonnas. Arvamuses rõhutatakse sellega seoses detsentraliseeritud koostöö panust ja kutsutakse üles looma järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldi eelarverida, et toetada linnadevahelisi ja piirkondadevahelisi partnerlusi.

Strateegia „Global Gateway“ investeeringute kohta digitaalsesse ühenduvusse, taastuvenergiasse, transporti, tervishoidu ja haridusse, et suurendada vastupanuvõimet, mitmekesistamist ja stabiilseid tarneahelaid, edendades samal ajal ELi põhiväärtusi. Seda esitleb ka Euroopa Komisjon, kajastades ELi püüdlusi luua terviklik ja integreeritud lähenemisviis arengule, ühendades tugeva taristu valitsemistoetuse, institutsioonilise tugevdamise ja kaasava territoriaalse arenguga.

Kataloonia Euroopa Liidu ja välistegevuse minister Jaume Duch Guillot (ES/PES) ütles: „Euroopa Liidu geopoliitiline roll peab ulatuma kaugemale majandushuvidest ja taristust. See peaks põhinema solidaarsusel, kaasaval arengul ja demokraatlike institutsioonide tugevdamisel. Selles jõupingutuses on hädavajalikud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Need toovad kodanikele läheduse, legitiimsuse ja institutsioonilise suutlikkuse, võimaldades ELil tutvustada oma ainulaadset mitmetasandilise valitsemise ja ühtekuuluvuse mudelit kogu maailmas, tagades samal ajal, et Global Gateway pakub usaldusväärsust, isevastutust ja püsivat mõju.“

Euroopa Parlamendi liige Hildegard Bentele (DE/EPP) ütles, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on hädavajalik roll kõrgetasemeliste strateegiate muutmisel kohapeal käegakatsutavateks tulemusteks.

Arvamus saadetakse vastuvõtmiseks komitee täiskogu detsembri istungjärgule.  Samal ajal korraldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Regioonide Komitee foorumi „Linnad ja piirkonnad rahvusvahelise partnerluse nimel“, mis toimub 8.–10. detsembril ja toob kokku ELi, Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika piirkonnad ja linnad, et arendada linnadevahelisi ja piirkondadevahelisi partnerlusi ning jagada oma kogemusi vastastikuste partnerluste kasutamisel projektide ja haldussuutlikkuse arendamiseks.

Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis Musta mere piirkonnale

Esialgses mõttevahetuses ELi Musta mere strateegia läbivaatamise üle rõhutasid CIVEXi komisjoni liikmed, et strateegia kõik kolm sammast – julgeolek, stabiilsus ja vastupanuvõime; jätkusuutlik majanduskasv ja jõukus; keskkonnakaitse, vastupanuvõime kliimamuutustele, valmisolek ja elanikkonnakaitse – mõjutab kohalikke ja piirkondlikke osalejaid. Nad väitsid, et selle strateegia edu sõltub seega suuresti kohalikest omavalitsustest, piirkondlikest omavalitsustest ja rannikukogukondadest, kuna nad püüavad rakendada meetmeid alates demineerimisest, taristu ehitamisest ja keskkonnakaitsest.

Musta mere piirkonda, mis hõlmab Bulgaariat, Kreekat, Rumeeniat ja viit ELi mittekuuluvat riiki, kirjeldati kohtumisel järgmiselt: oluline ristteel; sild Euroopa, Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Vahemere idaosa vahel; inimkaubanduspiir; piirkond, millel on strateegiline tähtsus kaubanduse, energia, ühenduvuse, julgeoleku, keskkonnakaitse ja ülemaailmse reeglitel põhineva korra seisukohast; ja "strateegiline südamaa", mis "peab saama rahu, vabaduse ja võimaluste mereks".

2025. aasta mais käivitatud ELi Musta mere suhtes võetud lähenemisviisi strateegiline läbivaatamine on osa ELi poliitikaalgatuste paketist, mis on kohandatud laiemale geopoliitilisele dünaamikale, mida kujundab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, pöörates suuremat tähelepanu teadlikkusele, valmisolekule, vastupanuvõimele, julgeolekule ja kaitsele.

Komitee raportöör on Varna linnapeaBlagomir Kotsev (BG/Renew Europe). Praegu viibib ta Bulgaarias vahi all ja talle esitatakse süüdistus, mille ta tagasi lükkab. Arvamus on kavas saata komitee täiskogu istungjärgule 2026. aasta märtsis. 

Muud küsimused:

Kohtumisel toimus ka arutelu linnade ja piirkondade panuse üle ELi lihtsustamiskavasse ning arvamuste vahetus Euroopa Komisjoniga ELi kodanikuühiskonna strateegia üle.

• Septembris palus Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Taani Regioonide Komiteel kaaluda, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid anda oma panuse ELi lihtsustamiskavasse. CIVEXi komisjoni ees kõneledes ütles Taani välisministeeriumi ELi koordineerimise direktor Jonathan Bugge Harder: „Taani kogemus on see, et on hindamatu, kui kõigil valitsustasanditel on võimalik leida viise, kuidas muuta reguleerimine lihtsamaks ja tõhusamaks, seadmata ohtu meie poliitilisi ambitsioone. See hõlmab suurel määral piirkondlikku ja kohalikku tasandit, sest just siin kohtub kumm teega.“ Magdalena Czarzynska-Jachim (PL/EA) määrati selle arvamuse raportööriks. Arvamus võetakse vastu komitee täiskogu istungjärgul 2025. aasta detsembris.
• ELi kodanikuühiskonna strateegia, mille Euroopa Komisjon esitab novembris, on strateegia, mille eesmärk on teha koostööd ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega ning neid kaitsta ja toetada, ütles Euroopa Komisjoni esindaja. Varasematele soovitustele tuginev strateegia peaks muu hulgas julgustama liikmesriike pidama kodanikuühiskonna osalejatega korrapäraseid dialooge ning parandama andmete kogumist ja järelevalvet.