ELi laienemine seisab silmitsi probleemidega kohalikus valitsemises ja kohalikus demokraatias

Euroopa Regioonide Komitee on kutsunud Euroopa Liitu üles tegelema kohaliku riigi kaaperdamise probleemiga liituda soovivates riikides ning mõistis Türgit käsitlevas kiireloomulises resolutsioonis teravalt hukka kohalike opositsioonijuhtide, sealhulgas Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu vahistamised ja kinnipidamised.

2.–3. aprillil toimunud üleskutsed esitati ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu täiskogu istungil pärast laienemisteemalist arutelu ELiga Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Marta Kosi osalusel.

Komitee resolutsioonis Türgi kohta hoiatatakse, et „opositsioonipoliitikute süstemaatiline sihikule võtmine ohustab demokraatlike ühiskondade aluseid“, kutsutakse kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles „kaaluma piiravate meetmete kehtestamist kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alusel“ ning öeldakse, et „jätkuv tagasilangus põhiõiguste valdkonnas peaks viima Türgi ELi finants- ja institutsioonilistes programmides osalemise läbivaatamiseni“. Resolutsioon kajastab komitee alates 2016. aastast tehtud hoiatusi Türgi kohalikule demokraatiale tekitatud kahju kohta, mis tuleneb paljude valitud linnapeade asendamisest valitsuse määratud usaldusisikutega.

Komitee on väga kriitiline ka Serbia ametivõimude reageerimise suhtes kuudepikkustele meeleavaldustele pärast Novi Sadi raudteejaama katuse kokkuvarisemist. Arvamuses laienemise kohta Lääne-Balkanil ja Türgis väljendab komitee tõsist muret kodanikuühiskonna aktivistide, sealhulgas ELi liikmesriikide kodanike kinnipidamise ja sellele järgneva väljasaatmise pärast ning märgib murega, et selline tegevus võib kahjustada põhivabadusi.

Oma ülevaates ELi laienemise suunas tehtud edusammudest 2024. aastal rõhutasid komitee liikmed, et on äärmiselt oluline, et iga ELiga ühineda sooviv riik järgiks liidu välis- ja julgeolekupoliitikat, ning rõhutasid ka kandidaatriikide kodanikuühiskondade suurt rolli laienemisprotsessis.

Komitee hinnangutes keskendutakse peamiselt kohaliku ja piirkondliku tasandi valitsemisele ja haldusele, kirjeldades tõhusat kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust ning õitsvat kohalikku demokraatiat kui kandidaatriikide kontrolli- ja tasakaalustussüsteemide „olulisi komponente“. Komitee märgib, et sõjast hoolimata on Ukraina teinud edusamme kohaliku valitsemise, ülesehitamise ja detsentraliseerimise valdkonnas. Lääne-Balkani riikides tuvastab komitee kohaliku riigi kaaperdamise probleemi, mille puhul võimsad üksikisikud või rühmad kasutavad täielikult või osaliselt ära kohaliku juhtimissüsteemi.

Komitee soovitustes rõhutatakse ka ELi toetuse laiemat kasu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele seoses pehme jõuga, kiites kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asendamatut rolli leppimise edendamisel, ajalooliste päranditega tegelemisel ja kahepoolsete küsimuste lahendamisel dialoogi, usalduse suurendamise ja ühiste piiriüleste algatuste kaudu.

Komitee pööras tähelepanu piiriülese koostöö eelistele, kutsudes 2025. aasta ühiste Euroopa kultuuripealinnade – Nova Gorica (Sloveenia) ja Gorizia (Itaalia) – linnapead esimest korda kahele linnale, millel on ühine piir. Alates Sloveenia ühinemisest ELiga 2004. aastal on kaks varem jagunenud linna ühinenud üheks linnakogukonnaks, millel on ühine keskväljak ja ühistranspordivõrk. Volinik Kos ütles, et Nova Gorica ja Gorizia „teevad Euroopa rahu visiooni iga päev teoks. Nova Gorica linnapead Samo Turel (SI/Renew Europe) ja Gorizia linnapea Rodolfo Ziberna ütlesid, et kahe linna integreerimine näitab, et vaatamata varasematele lõhedele on kooseksisteerimine võimalik.

Tsitaadid:  

• Euroopa Regioonide Komitee presidentKata Tüttő: „Laienemine ei tähenda üksnes uute joonte joonistamist kaardile. See tähendab rahu, stabiilsuse ja võimaluste loomist kõigile Euroopas. Euroopa linnadel ja piirkondadel on nii palju pakkuda: teadmised, kogemused ja solidaarsus. Piiriülese ja kohapealse koostööga saame aidata kujundada ühtsemat, turvalisemat ja jõukamat Euroopat. Kohalike ja piirkondlike juhtide hääl on selles protsessis oluline, sest just meie kogukondades on tunda ELi liikmesuse tegelikku mõju. Ja just kõigi tasandite koostöö kaudu saame ühiselt kaitsta oma ühiseid väärtusi ja tulla toime meie aja väljakutsetega.“  

• Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos: „Usun kindlalt, et kohalikud ja piirkondlikud juhid on Euroopa Liidu ülesehitamisel olulised arhitektid. Nova Goricas ja Gorizias muudavad linnapea Turel ja linnapea Giverna Euroopa rahu visiooni iga päev reaalsuseks. Maailm muutub kiiresti, mistõttu peab Euroopa võtma suurema vastutuse oma stabiilsuse ja kaitse eest. Ja see on tugevdanud seda, mida me oleme juba ammu teadnud, et suurem ühendatud Euroopa on tugevam Euroopa. Laienemine on vajalik meie julgeoleku, jõukuse ja Euroopa pikaajalise tugevuse jaoks. Ja me peame sellest hetkest kinni haarama.“ 

• Gdański linnapea ja komitee arvamuse „Laienemispakett2024 – Ukraina, Moldova ja Gruusia“raportöör Aleksandra Dulkiewicz (PL/EPP): „Laienemisprotsess peab olema tulemuspõhine. Teiseks peaks toimuma detsentraliseerimine, mitte ainult ideena, vaid ka fiskaalse detsentraliseerimise mõttes. Kolmandaks peame olema teadlikud vaenulike osalejate tegevusest, sealhulgas meediaga manipuleerimisest, avaliku arvamusega manipuleerimisest ja desinformatsioonist. Neljandaks on valitsusväliste organisatsioonide roll integratsiooniprotsessi toetamisel väga oluline. Ja lõpuks vajame kahepoolset koostööd, linnalt linnale, külalt külale, piirkonnalt piirkonnale.“ 

• Jean-Luc Vanraes (BE/RE), Uccle’i linnavolikogu liige ja komitee arvamuse „Laienemispakett2024 – Lääne-Balkani riigid ja Türgi“raportöör:  „Käesolev aruanne koostati ajal, mida varjutasid rahvusvahelised ja sisekonfliktid, mis ohustavad õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid, sealhulgas kohalike omavalitsuste jaoks. Üldiselt võib öelda, et arutelu subsidiaarsuse ja kohalike omavalitsuste rahastamise üle tuleb veel põhjalikult läbi viia. Küprose puhul on kahjuks vaja korduvalt toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamist.“ 

Taust:  

• Laienemisarutelu saab uuesti vaadata Regioonide Komitee veebilehel; Fotod on leitavad siit.  

• Nova Gorica ja Gorizia on 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnad, mis on esimesed piiriülesed omavalitsused, kellele antakse kultuuripealinna tiitel. Itaalia ja Jugoslaavia vahel 1947. aastal sõlmitud rahulepinguga jagati linn kaheks. Kahe linna koostööd hõlbustab osaliselt Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR), mis on piiriülese koostöö õiguslik alus. Regioonide Komitee vastutab ETKRi registri pidamise eest. 

• Kiireloomulise resolutsiooni eelnõu „Türgi linnapeade vahistamine ja rünnak kohaliku demokraatia vastu Türgis“, vastu võetud 3. aprillil 2025: pressiteade. 

• Euroopa Regioonide Komitee võttis 2. aprillil vastu kaks arvamust – „Laienemispakett2024 – Ukraina, Moldova ja Gruusia“ning „Laienemispakett2024 – Lääne-Balkani riigid ja Türgi“–, milles hinnatakse üheksa ELi liikmeks saada sooviva riigi edusamme ELiga seotud reformide elluviimisel kohaliku ja piirkondliku valitsemise seisukohast. Lisaks riigipõhiste soovituste esitamisele ELi institutsioonidele kaalumiseks tuuakse arvamustes esile mitmeid üldisi sõnumeid. Nende hulka kuuluvad: kriitiline vajadus tõhusa kohaliku omavalitsuse ja detsentraliseerimise (nii poliitilise kui ka fiskaalse) järele, et hõlbustada kandidaatriikide integratsiooni; oluline on kaasata ELiga seotud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused reformidesse, arvestades nende rolli ligikaudu 70 % ELi õigusaktide rakendamisel; vajadus võidelda „kohaliku riigi kaaperdamise” vastu Lääne-Balkani riikides; ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eriline tähtsus piiriüleses koostöös, keskkonnakaitses, katastroofideks valmisolekus ja desinformatsiooni vastu võitlemisel. Arvamustes rõhutatakse, et praegust geopoliitilist olukorda arvesse võttes peab EL kiiresti suurendama oma mõju ja edendama stabiilsust naaberpiirkondades. 

• Komitee soovitustes rõhutatakse linnade ja piirkondade vaheliste rahvusvaheliste partnerluste väärtust. Komitee on Ukraina ülesehitamiseks loodud Euroopa linnade ja piirkondade liidu kaasasutaja ja täidab selle sekretariaadi ülesandeid. Liit julgustab piirkondlikke ja munitsipaalasutusi looma koostööd Ukraina piirkondlike ja linna tasandi projektikonkurssidega. 

• Euroopa Komisjon alustas Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi ametlikult 2024. aasta juunis. 2023. aastal tunnustas EL Gruusiat ELi kandidaatriigina, kuid seadis tingimuseks läbirääkimiste alustamise edasiste reformide üle. Montenegro on ajutiselt sulgenud 33 läbirääkimispeatükist kolm. Serbia on alustanud läbirääkimisi kuuest läbirääkimiste teemavaldkonnast kahe üle. Albaania avas 2024. aastal kaks läbirääkimiste klastrit. Türgi alustas läbirääkimisi ELiga ühinemise üle 2005. aastal; Kõnelused on praegu seiskunud. 2024. aasta märtsis otsustas Euroopa Ülemkogu alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga; Põhja-Makedoonia ootab praegu Euroopa Ülemkogult läbirääkimiste alustamiseks rohelist tuld. Kosovot* peetakse potentsiaalseks ELi kandidaatriigiks.  

*Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Kontaktisik:

Andrew Gardner

Telefon: +32 473 843 981

andrew.gardner@cor.europa.eu