Teadusuuringud ja innovatsioon: piirkonnad soovivad, et järgmine raamprogramm tugineks suuremale rahastamisele ja tugevamale kohalikule mõõtmele

Kohalikud ja piirkondlikud juhid on nõudnud ELi uuele teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile (FP10), mis on kavandatud aastateks 2028–2035, ambitsioonikamat ja stabiilsemat eelarvet, et tagada liidu juhtpositsioon innovatsiooni valdkonnas. 9. oktoobril toimunud Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul pooldasid nad seda, et 10. raamprogramm seaks esikohale kohalikud innovatsiooni ökosüsteemid ja tugevdaks koostoimet ühtekuuluvusfondidega, et tagada innovatsiooniinvesteeringute õiglane jaotus Euroopa piirkondade vahel.

Kuna arutelud 10. raamprogrammi üle algasid ja kuu aega pärast seda, kui Draghi aruandes rõhutati, et teadusuuringud ja innovatsioon on liidu konkurentsivõime võti, võttis komitee Val de Loire’i piirkonna asepresidendi Anne Besnier’ (FR/PES) koostatud arvamuses vastu soovitused ELi tulevase teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika kohta, mis jõustub 2028. aastal ja kestab seitse aastat. Regioonide Komitee on esimene ELi organ, kes võtab vastu seisukoha järgmise raamprogrammi kohta.   

Piirkonnad ja linnad kaitsesid 10. raamprogrammi eelarve märkimisväärset suurendamist, juhtides tähelepanu sellele, et kõigi praeguses programmitöö etapis rahastamiskõlblike projektide rahastamine nõuaks programmi „Horisont 2020“ eelarve suurendamist 25 miljardi euro võrra aastas. Nad kutsusid liikmesriike tungivalt üles täitma oma kohustust eraldada 3% oma SKTst teadus- ja arendustegevusele ning väitsid, et järgmist eelarvet tuleb kaitsta kärbete ja ümberjaotamiste eest.   

Regioonide Komitee liikmete sõnul peaks 10. raamprogramm edendama koostoimet Euroopa fondide vahel, eelkõige ühtekuuluvuspoliitikaga, et tagada piirkondade tasakaalustatum areng. Nad väitsid, et ELi tulevases mitmeaastases finantsraamistikus tuleks ette näha mitmeaastane teadusuuringute ja innovatsiooni kavandamine, mis ühendab ressursside optimeerimiseks erinevaid rahastamisallikaid. Samuti soovitasid nad muuta rakenduseeskirjad paindlikumaks, võimaldades kohaldada eri allikatest rahastatavate projektide suhtes ühtseid eeskirju.   

Arvamuses väidetakse, et asukohapõhine lähenemisviis järgmises raamprogrammis on Euroopa teadusruumi tugevdamiseks otsustava tähtsusega. Selles rõhutatakse, et teadusuuringutes ja innovatsioonis vähem arenenud piirkondade, sealhulgas saarte, äärepoolseimate ja mägipiirkondade osalemise suurendamine on väga oluline liidu jõupingutuste jaoks suurendada oma majanduslikku ja teaduslikku konkurentsivõimet, edendades samal ajal territoriaalset ühtekuuluvust. Lisaks meetmetele, millega toetatakse suutlikkuse suurendamist ja antakse sellistele piirkondadele tehnilist abi, soovitati arvamuses kasutada Euroopa piirkondliku innovatsiooni tulemustabelit, et suurendada nende osalemist.    

Komitee kutsub üles siduma järgmise raamprogrammi paremini aruka spetsialiseerumise strateegiatega, mis on osutunud kohaliku ja piirkondliku innovatsiooni võimsaks tõukejõuks. Samuti tervitas ta Euroopa uut innovatsioonikava ja piirkondlikke innovatsiooniorge kui tõhusaid vahendeid, millega edendada kohapõhist lähenemisviisi innovatsioonile.   

Lõpetuseks rõhutasid kohalikud ja piirkondlikud juhid, et 10. raamprogrammi õnnestumiseks on oluline tugevdada kodanike aktiivset osalemist selle rakendamises, kusjuures kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on strateegilised partnerid, et hõlbustada tulemuste kasutuselevõttu. Nad tegid ettepaneku katsetada koostöös linnade ja piirkondadega uusi meetmeid, mis on inspireeritud uue Euroopa Bauhausi laborivautšerite süsteemist.    

Tsitaadid Vikitsitaatides:  

Raportöör Anne Besnier (FR/PES), Centre-Val de Loire’i piirkonna aseesimees: „Teadusliku tipptaseme ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ei ole ühildamatud. Järgmises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis osalemise laiendamine, seades esikohale kohapõhise lähenemisviisi, mis võimaldab vähem arenenud piirkondadel teadusuuringute ja innovatsiooniga liituda, tugevdab lõppkokkuvõttes Euroopa teadusruumi üldiselt ja ELi ülemaailmset konkurentsivõimet. Piirkonnad ja linnad on selle peamised võimaldajad.“   

Taust:   

• Euroopa institutsioonid peaksid jõudma järgmise kümnenda raamprogrammi suhtes kokkuleppele 2026. aasta lõpuks. 2027. aastal valmistab Euroopa Komisjon ette raamprogrammi, mis jõustub 2028. aastal ja kestab 2036. aastani.  

• 2024. aasta aprillis avaldatud Enrico Letta aruandes ühtse turu kohta soovitatakse luua viies sammas: teadusuuringud ja innovatsioon. 

• Kõrgetasemelise töörühma vastus programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise kohta avaldatakse 2024. aasta lõpus. Selle eesmärk on anda raamprogrammi hindamisele sõltumatu ja väline perspektiiv. Eksperdirühm koostab strateegilised soovitused, et maksimeerida ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju.  

• „Uus Euroopa innovatsioonikava“ (komitee arvamus, 2022). 

• „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (komitee arvamus, 2020). 
• Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava (komitee arvamus, 2018).