Üleeuroopalised võrgud: suurem piirkondlik osalus on parema ühenduvuse võti

Investeeringud sõjaväelise liikuvuse parandamisse peaksid tooma kasu ka piirkondadele ja tsiviilisikutele.

Piirkonnad ja linnad on nõudnud suuremat rolli järgmises Euroopa ühendamise rahastus (2028–2034), et tagada taristuinvesteeringute tõhus rakendamine ja parem kooskõla piirkondlike vajadustega.

Euroopa Regioonide Komitee täiskogu 7. mai istungjärgul vastu võetud soovitustes rõhutasid nad ka seda, et suuremad investeeringud sõjaväelisse liikuvusse peavad tooma selget kasu nii piirkondlikule ühenduvusele kui ka kodanikele.

Osana arutelust ELi pikaajalise eelarve (2028–2034) üle võtsid piirkonnad ja linnad vastu Bratislava autonoomse piirkonna esimehe Juraj Droba (SK/ECR) koostatud arvamuse, milles tervitati Euroopa ühendamise rahastu jätkamist pärast 2027. aastat ja kavandatud eelarve suurendamist. Nende väitel on lisaraha vaja üleeuroopaliste transpordi- (TEN-T) ja energiavõrkude (TEN-E) lõpuleviimiseks ning samuti piiriülese regionaalarengu, säästva liikuvuse, konkurentsivõime ja ELi ühtse turu edendamiseks. Nad hoiatasid siiski, et praegused investeerimisvajadused Euroopa transporditaristusse ületavad kaugelt olemasolevaid rahalisi vahendeid.

Piirkonnad ja linnad rõhutasid, et enamikku TEN-T ja TEN-E projekte rakendatakse territoriaalsel tasandil ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll projektide vastavusse viimisel kohaliku tegelikkusega. Nad kutsusid üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kogu programmitsükli vältel alates kavandamisest ja projektide valimisest kuni rakendamise, juhtimise ja hindamiseni. Komitee taotles ka vaatlejastaatust Euroopa ühendamise rahastu komiteedes, et tagada mitmetasandilise valitsemise ja territoriaalse ühtekuuluvuse täielik kajastamine, märkides, et lubade andmise, kavandamise ja taristu koordineerimisega tegeletakse kohalikul tasandil ning et need mõjutavad otseselt projektide elluviimist.

Komitee liikmed rõhutasid, et Euroopa ühendamise rahastu rakendamine ei tohi kahjustada ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke. Selle saavutamiseks peavad taristuinvesteeringud toetuse andmise kriteeriumides paremini kajastama territoriaalseid iseärasusi, nagu kaugus, elanikkonna hõredus ja juurdepääsupiirangud, tagades geograafiliselt piiratud piirkondadele õiglase osalemise.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid toetasid rõhuasetust piiriülestele taristuprojektidele, kuid rõhutasid, et projekte, mis täidavad üksikutes riikides puuduvaid ühendusi, tuleks samuti tunnustada Euroopa lisaväärtusega projektidena. Samuti avaldasid nad sügavat kahetsust linnatranspordisõlmede kui sihtotstarbelise eesmärgi puudumise üle, kuna suurlinnapiirkondade kitsaskohad takistavad TEN-T koridoride tõhusat toimimist.

Komitee toetas suuremat keskendumist sõjaväelisele liikuvusele. Komitee rõhutas siiski, et kahesuguse kasutusega investeeringud peavad tooma selget tsiviilalast kaasnevat kasu, eelkõige piirkondliku ühenduvuse ja vastupanuvõime seisukohast, jääma territoriaalselt tasakaalustatuks ning mitte suunama ressursse ühtekuuluvuseesmärkidest kõrvale. Arvestades, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on vastutus lubade andmise ja ruumilise planeerimise eest, märkisid liikmed, et nad tuleb kaasata kahesuguse ‑use taristu (nt sadamad, lennujaamad, teed ja sillad) kavandamisse, et tasakaalustada julgeolekunõudeid ja tegelikku rakendamist.

Arvamuses kutsuti üles tugevdama ja suunama Euroopa ühendamise rahastut järgmises ELi pikaajalises eelarves (2028–2034), tagades sellega konkureerimise asemel tõhusa vastastikuse täiendavuse riiklike ja piirkondlike partnerluskavade ning ühtekuuluvuspoliitikaga.

Tsitaadid

Raportöör Juraj Droba (SK/ECR), Bratislava autonoomse piirkonna esimees: „Euroopa ühendamise rahastu eelarve märkimisväärne suurendamine 81 miljardi euroni on väga tervitatav samm edasi, aidates viia lõpule TEN-T võrgud ja tugevdada meie vastupanuvõimet kahesuguse kasutusega taristu kaudu. Võttes arvesse territoriaalseid eripärasid ning kaasates piirkondi ja linnu, saame tagada programmi eduka rakendamise kohapeal, edendades paremini ühendatud ja konkurentsivõimelisemat Euroopat.“

Antonella Sberna (ECR/IT), Euroopa Parlamendi liige ja arvamuse „Euroopa ühendamise rahastu 2028–2034“ raportöör: „Regionaalkomisjonis rõhutasime, et projektil on Euroopa väärtus isegi siis, kui see lahendab riikliku kitsaskoha. Suure koridori rahastamisest ei piisa, kui juurdepääs sadamatele jääb avatuks. TEN-T võrgu kavandamisest ei piisa, kui puudub ühendus sisemaaga. Ühtsest turust rääkimisest ei piisa, kui mõned piirkonnad on isoleeritud või raskesti ligipääsetavad. Töötades regionaalarengukomisjoni arvamuse kallal, oleme püüdnud teha ühte asja: tuua piirkondade, linnade ja kohalike kogukondade hääl Euroopa ühendamise rahastusse.“

Taustteave

• Videod ja fotod arutelust.
• Euroopa Komisjon võttis 16. juulil 2025 vastu ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2028–2034, ning sellega seotud ettepaneku sõjaväelise liikuvuse kohta.

Kontaktisik:

Ângela Machado

Tel: +32 475413158

Angela.machado@cor.europa.eu