Eesistujariigi Poola prioriteedid ühtekuuluvus ja julgeolek, mida Euroopa linnad ja piirkonnad kindlalt toetavad

Sotsiaal-majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus tagab sisejulgeoleku, ennetades frustratsiooni ja euroskeptitsismi, mis võivad ohustada ELi stabiilsust, ütles Poola riigisekretär 2. aprillil Euroopa Regioonide Komitee liikmetele arutelul Poola eesistumise üle Euroopa Liidu Nõukogus.

Regioonide Komitee arutelu toimus otsustaval ajal – käimasoleval arutelul ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle ja oodates komisjoni peatset ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Poola on seadnud Euroopa julgeoleku kõigis selle mõõtmetes – välis-, sise-, teabe-, majandus-, energia-, toidu- ja terviseküsimustes – oma kuuekuulise ELi tasandi ministrite kohtumiste eesistumise prioriteediks. 

Poola arengufondide ja regionaalpoliitika ministeeriumi riigisekretärJan Szyszko rõhutas, et sotsiaal-majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on võtmetähtsusega, et saavutada ELi eesmärgid, sealhulgas julgeolek, vastupidavus, konkurentsivõime ning rohe- ja digipööre. Eesistujariigi poole peal mainis Poola esindaja mõningaid edusamme, mis on juba saavutatud, viidates nõukogu järeldustele ühtekuuluvus- ja ühtekuuluvuspoliitika kohta pärast 2027. aastat, mille üldasjade nõukogu võttis vastu eelmisel nädalal, 28. märtsil. Järeldustes kinnitasid liikmesriigid muu hulgas järgmist: et ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma avatuks kõigile piirkondadele ja etendama jätkuvalt olulist rolli piirkondlike erinevuste vähendamisel ELis, aidates vähem arenenud piirkondadel jõuda järele arenenumatele piirkondadele. 

Komitee liikmed, sealhulgas Prantsusmaalt, Slovakkiast, Soomest ja Poolast, võtsid sõna arutelus, milles rõhutati muu hulgas ohtu, et ühtekuuluvusfonde suunatakse muudesse pakilistesse julgeolekuvajadustesse, võttes arvesse ülemaailmseid geopoliitilisi pingeid ja sõda Ukrainas.  Komitee liikmed rõhutasid tungivat vajadust suurendada ELi konkurentsivõimet, vastupanuvõimet, julgeolekut ja kaitset, öeldes siiski, et need jõupingutused ei tohiks toimuda piirkondlike lõhede ületamiseks eraldatud vahendite arvelt.

Hr Szyszko rõhutas, et ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime vahel puudub vastuseis. Need on üksteist täiendavad poliitikavaldkonnad, mis mõlemad nõuavad investeeringuid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. 

Kohalikud ja piirkondlikud esindajad hoiatasid kiusatuse eest kavandada ja hallata tulevasi ELi ühtekuuluvusfonde tsentraliseeritult ja territoriaalselt pimesi. 

Liikmed rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitika juhtimismudel peaks austama olemasolevat pädevuste jaotust ja koordineerimissüsteeme iga liikmesriigi eri valitsustasandite vahel ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli poliitika väljatöötamisel, kavandamisel, juhtimisel, rakendamisel, järelevalves ja hindamisel. 

Eesistujariik Poola on konkreetselt palunud komiteel esitada talle seadusandlikud soovitused ühtekuuluvuspoliitika kohta. Komitee esitab oma ettepanekud 2025. aasta mais, võttes vastu arvamuse „Ühtekuuluvuspoliitikakui ELi eesmärkide ja reformide saavutamise peamine liikumapanev jõud: kuidas arendada edasi oma tulemuspõhist lähenemisviisi, austades samal ajal detsentraliseerimist, partnerlust ja mitmetasandilistvalitsemist“. Raportöör on Nouvelle-Aquitaine’i piirkonna volikogu liige Isabelle Boudineau (FR/PES). 

Tsitaadid:

Euroopa Regioonide Komitee presidentKata Tüttő: „Eesistujariik Poola on näidanud üles märkimisväärset pühendumust ja tõelist koostöövaimu Regioonide Komiteega, eelkõige seoses ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisega pärast 2027. aastat. Soovin südamest tänada arengufondide ja regionaalpoliitika ministeeriumi riigisekretäri Jan Szyszkot, kes meiega täna ühines ja andis nii tähendusrikka panuse meie täiskogu istungjärgule. Oli au esindada Regioonide Komiteed üldasjade nõukogu töölõunal ministritega, kus toimus avatud ja konstruktiivne mõttevahetus ühtekuuluvuspoliitika teemal. Jääme ootama oma erakordse koostöö jätkumist lähikuudel, kui esitatakse vastuvõtmiseks eesistujariigi Poola taotletud arvamus (ühtekuuluvuspoliitika kui ELi eesmärkide ja reformide saavutamise peamine mootor). Tuginedes 25. märtsil vastu võetud nõukogu järeldustele, peame jätkama koostööd, et kujundada tulevast ühtekuuluvuspoliitikat, mis põhineb eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega ja tõelisel mitmetasandilisel valitsemisel, mille keskmes on meie piirkonnad ja linnad. Ühtekuuluvuspoliitika on midagi enamat kui lihtsalt rahastamisvahend: see on pikaajaline liim, mis hoiab Euroopa Liitu koos. Sellistel aegadel, mil EL seisab silmitsi nii sise- kui ka välissurvega, vajame rohkem kui kunagi varem oma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhtrolli, innovatsiooni ja vastupanuvõimet. Me ei tohi lasta ühtekuuluvuspoliitikal muutuda kiirabifondiks, et tasandada prioriteetide muutmise kõrvalmõjusid. See ei ole lohutusauhind mahajäänutele – see on strateegiline investeering Euroopa ühtsusesse, tulevikku ja tugevusse.“

Jan Szyszko, Poola arengufondide ja regionaalpoliitika ministeeriumi riigisekretär: „Ühtekuuluvuspoliitika ja tugevad piirkonnad on majandusliku julgeoleku suurendamisel keskse tähtsusega. Ühtekuuluvuspoliitika kaudu suurendame oma vastupanuvõimet, kiirendame digi- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ning tugevdame meie ühiskondade ühtsust. Vähendades sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust Euroopa piirkondade vahel, saame tugevdada Euroopa Liidu stabiilsust ning võidelda polariseerumise ja sotsiaalse rahulolematuse vastu. Meie piirkonnad ja linnad on need, kus toimuvad peamised muutused, kus inimesed kogevad väljakutseid ja võimalusi, mis kujundavad kogukonna tulevikku. Ühtekuuluvuspoliitika peab vastama nende tegelikele vajadustele, tugevdama kogukondade potentsiaali ja andma neile vahendid säästvaks arenguks. Nagu [Euroopa Komisjoni] president von der Leyen ütles, on meil vaja tugevamat ühtekuuluvus- ja majanduskasvupoliitikat, mille keskmes on piirkonnad. Vajadust kaasata riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused on rõhutatud ka teatises „Tee järgmise mitmeaastase finantsraamistikuni“. 

Taustteave:

• Aruteluga saab tutvuda Regioonide Komitee veebilehel.
• Mais Varssavis toimuva ministrite mitteametliku kohtumise raames, mis toimub paralleelselt OECD regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisega, on Regioonide Komiteel võimalus tutvustada Regioonide Komitee seisukohti ühtekuuluvuspoliitika tulemuspõhise lähenemisviisi kohta.
• Poola eesistumise ajal tutvustab komitee oma poliitilisi soovitusi kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist mitmel nõukogu mitteametlikul kohtumisel ja eesistujariigi peamistel kõrgetasemelistel üritustel. Eesistujariigi ajakava leiate siit.
• Alates 1. jaanuarist ja 2025. aasta esimesel poolel on Poola Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Eesistujariik Poola on praeguse eesistujariikide kolmiku esimene eesistujariik, kuhu kuuluvad Taani (2025. aasta teine poolaasta) ja Küpros (2026. aasta esimene poolaasta). See on teine kord, kui Poola on nõukogu eesistujariik, esimest korda 2011. aasta teisel poolaastal.

Kontaktisik:

Wioletta Wojewodzka

+32 473 84 39 86

Wioletta.wojewodzka@cor.europa.eu