ELi eelarvereformid: EL vajab tõelist partnerlust piirkondade ja linnadega

Euroopa Regioonide Komitee hindas 20. novembril Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve võimalikku mõju peamistele rände, julgeoleku, rahastamise juhtimise ja välisasjadega seotud õigusaktidele, hoiatades nelja raportööri negatiivse mõju eest tõhususele ja koostööle kohalike kogukondadega.

20. novembril toimunud arutelu kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjonis (CIVEX) oli viimane komitee poliitikakomisjonide mitmest arutelust kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku üle aastateks 2028–2034.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid püüavad tagada suuri muudatusi Euroopa Komisjoni esitatud paketis. Komitee üldised eesmärgid on hoida piirkonnad ja linnad ELi poliitika keskmes, pöörata ümber tsentraliseerimise suundumus Euroopa ja riiklikul tasandil ning hoida Euroopa konkurentsivõimelise, sidusa ja demokraatlikuna. Selle eesmärk on kaitsta ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikat kui peamisi Euroopa investeerimisstrateegiaid, tagada linnade ja piirkondade prognoositav rahastamine ning säilitada kriitilise tähtsusega poliitikavaldkondade, näiteks ühtekuuluvuspoliitika ühine haldamine, et vähendada territoriaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust.

Arutelu juhtisid CIVEXi komisjoni raportöörid, kes tegelevad praegu nelja seadusandliku ettepanekuga, mida mõjutab järgmine eelarve, ning reformide paketi kaasraportöör Sari Rautio (FI/EPP), Hämeenlinna linnavolikogu liige ja Euroopa Regioonide Komitee Euroopa Rahvapartei esimees.

Pr Rautio, kelle raport kannab pealkirja „Mitmeaastanefinantsraamistik pärast 2027. aastat, sealhulgas omavahendite pakett“,ütles, et EL vajab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui „tõelisi partnereid“, hoiatades, et „konkurentsivõimet, julgeolekut ja üleminekut, mis on praegu Euroopa Komisjoni peamised põhimõtted“, ei ole võimalik saavutada ilma piirkondade ja linnadeta. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljutine ettepanek „piirkondliku kontrolli kohta, mis tagab, et kavade keskmes on kohalik tegelikkus“ ei tohi olla „märksõna“ kasutamine, märkides, et „me tahame üksikasjalikku selgitust ja õiguslikke tagatisi“ kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta.

Komitee pearaportöör ELi lihtsustamiskava teemal – Sopoti linnapeaMagdalena Czarzyńska-Jachim (PL/EA) – rõhutas, et lihtsustamine ei tohi viia tsentraliseerimiseni, ning rõhutas „täieliku kohaliku osaluse“ tähtsust, väites, et „tuleb tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine ELi vahendite haldamisse“. Muude ettepanekute hulgas soovitakse arvamuses, et komitee osaleks ametlikult Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kolmepoolsetel kohtumistel õigusaktide üle peetavatel läbirääkimistel. Komiteel võiks olla „ennetav roll ... õigusliku inflatsiooni piiramisel”. Arvamus „Linnadeja piirkondade panus lihtsustamiskavasse“esitatakse vastuvõtmiseks otse komitee täiskogu 2025. aasta detsembri istungjärgule.

Bouches-du-Rhône’i departemangu volikogu liige ja arvamuse „Liidu(FR/Renew Europe)ütles, et mitmeaastane finantsraamistik peaks integreerima kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peamiste partneritena 34 miljardi euro suurusesse Sisejulgeolekufondi, hoiatades, et eelarve haldamise kavandatud ümberkorraldamine võib ohustada piirkondade ja linnade taastsentraliseerimist ja marginaliseerumist – need on rände, integratsiooni ja piiriülese julgeoleku olulised osalejad. Ta väitis, et julgeolek ja rände haldamine nõuavad kõigi valitsustasandite mobiliseerimist, juhtides tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rakendavad ELi rahastatavaid meetmeid sellistes valdkondades nagu pagulaste vastuvõtmine ja integreerimine, radikaliseerumise ennetamine ning julgeolekujõudude piiriülene koostöö.

Komitee raportöör teemal „Liidu toetus varjupaiga-, rände- ja integratsioonihaldusele 2028–2034“ – Zarasai rajoonivolikogu liigeArnoldas Abramavičius (LT/EPP) – rõhutas vajadust, et piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel oleks ELi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondis kindlaksmääratud roll ja sihtotstarbeline rahastamine, pöörates erilist tähelepanu rändajate ja pagulaste integreerimisele. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema otsene juurdepääs ressurssidele, struktureeritud osalemine valitsemises ja keskendumine integratsioonile, mitte ainult piirijulgeolekule, et tegeleda esilekerkivate probleemidega ja säilitada toetus näiteks Ukraina pagulastele.

Euroopa Komisjoni eelarveettepanekut kritiseeris Zagrebi linnavolikogu liige ja algatuse „Globaalse Euroopa loomine“ raportöör Joško Klisović (HR/PES). Ta rõhutas, et mitmeaastases finantsraamistikus, milles ei ole kohalikele omavalitsustele ette nähtud sihtotstarbelist eelarvet, alahinnatakse linnade ja piirkondade olulist rolli ELi strateegiliste huvide tagamisel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulised kestliku rahu ja arengu saavutamiseks, ELi partnerluste tugevdamiseks, laienemisreformide toetamiseks ning prognoositavate ja pikaajaliste investeeringute tagamiseks kohapeal. Kui nende panust ei tunnustata ega rahastata, võib see nõrgendada ELi suutlikkust tagada stabiilsus, vastupanuvõime ja nähtavus seal, kus see on kõige olulisem.

Laialdaselt kritiseeriti Euroopa Komisjoni, et ta asendaks mõne olulise traditsioonilise ELi poliitika – sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika – praeguse ühise juhtimise süsteemi ühtsete riiklike kavadega, kusjuures komitee liikmed ütlesid, et komisjon on avanud nn Pandora laeka ja et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei tohiks käsitleda pelgalt sularahaautomaatidena.

Päevakorras on ka:

Komitee liikmed pidasid iga-aastast dialoogi Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA) inimõiguste kaitse teemal kohalikul tasandil. Sõnavõtjad Viinist Austrias ja Cascais’st Portugalis pakkusid asjakohaseid projekte ja protsesse. Erilist tähelepanu pöörati demokraatliku osalemise seisukohast olulistele õigustele, mis on linnade ja piirkondade rollis kesksel kohal.

FRA Brüsseli büroo juhataja Friso Roscam Abbing tõi esile neli põhiõigustega seotud konkreetset väljakutset, mida FRA peab „samavõrra oluliseks suureks ohuks demokraatiale“. Üks, ütles ta, on välismaine infoga manipuleerimine ja sekkumine. Teine on kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kahanemine, mis seisab silmitsi „väga kriitilise kahanemisega“ meetmete kaudu, millega piiratakse kodanikuühiskonna organisatsioonide ühinemis- ja väljendusvabadust, kärbete kaudu rahastamises, „haldus-, õigus- või finantsmehhanismide väärkasutamise kaudu üldsuse osalemise piiramiseks“ ning „füüsiliste ja üha enam ka küberrünnete kaudu kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu“. Kolmandaks „pidev diskrimineerimine ja sallimatus“, sealhulgas „strukturaalne rassism“ ja „soopõhine vägivald“. Neljandaks rändajate ja pagulaste ärakasutamine, millest on saanud patuoinas poliitilistes aruteludes.

Koosoleku dokumendid ja koosoleku salvestis on kättesaadavad ürituse lehel.