ELi idatiib suurendab vastupanuvõimet pärast Venemaa sõja algust viiendal aastal – jätkuv areng hübriidohtude tingimustes Elblągis

Eesliinipiirkonnad ja kohalikud juhid arutavad kogukonna tasandi valmisolekut suurenenud ohtudeks ja pikaajalisteks häireteks.

Euroopa Regioonide Komitee korraldas 10. aprillil 2026 Elblągis oma kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) väljasõiduseminari, et teha kokkuvõte kiiresti muutuvast tegelikkusest ELi ja Venemaa maismaapiiril ning arutada, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad tugevdada valmisolekut, vastupanuvõimet ja ühtekuuluvust ELi idapoolsetel piirialadel.

Seminar „ELi ja Venemaa piir: ELi piirialade väljavaated ja probleemid“ tõi kokku komitee liikmed, piirkondade ja linnade valitud esindajad ning eksperdid, et tugevdada selget poliitilist sõnumit: ELi idapiiri kaitsmine nõuab pidevat valvsust, suuremat vastupanuvõimet ja koordineeritud tegevust kõigil valitsustasanditel.

Võttes arvesse karmimat julgeolekukeskkonda ELi ja Venemaa piiril, mis on tingitud Venemaa agressiivsest poliitikast seoses jätkuva agressioonisõjaga Ukraina vastu, keskenduti seminaril kolmele prioriteedile:

• selles esitati Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja muude piirkondade piirialade ühised julgeoleku- ja juhtimisprobleemid, sealhulgas küberründed, desinformatsioon ja rände ärakasutamine;
• selles hinnati mõju territoriaalsele arengule ja uuriti valmisoleku, kodanikukaitse ja institutsioonilise vastupanuvõime tugevdamise meetmeid;
• selles määrati kindlaks konkreetsed poliitikavalikud, et säilitada idapiirikogukondade elujõulisus ja konkurentsivõime, kaitstes samal ajal sotsiaalset ühtekuuluvust ja ELi siseturu terviklikkust.

Arutelu toimus julgeolekukeskkonna järsu halvenemise vastu Euroopa idatiival, kusjuures Venemaa sõda Ukraina vastu jätkus ning surve ELi ja Venemaa piirile suurenes. Kohapealse olukorra paremaks mõistmiseks kohtusid seminaril osalejad kohaliku kogukonna juhtidega Braniewo omavalitsuses Poola-Kaliningradi piiri lähedal ning külastasid Grzechotki-Mamonowo piiripunkti. Arutelud andsid kasulikku teavet piirikogukondade igapäevaste probleemide kohta, nagu vähenev majandus ja rahvastikukadu, aga ka nende püüdluste kohta tugevdada Euroopa koostööd.

Hübriidohtude eesliinil olevad piirkonnad

ELil on Venemaaga umbes 2500 km pikkune maismaapiir. Suured sektsioonid on nüüd tõhusalt pitseeritud ja range järelevalve all. Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola piirialadel, sealhulgas Venemaa Kaliningradi enklaaviga piirnevatel aladel, nagu Warmia-Masuuria vojevoodkond, on de facto uus raudne eesriie: piiratud liikuvus ja kaubandus, suurem kokkupuude hübriidohtudega ja regionaalarengu pikaajalised struktuursed piirangud. ELi idapoolsete piirialade kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on sageli esimesed, kes avastavad hübriidohte, sealhulgas desinformatsiooni, küberründeid, võimalikku sabotaaži ja rände ärakasutamist, ning reageerivad neile. Samuti on neil üha suurem koormus avalike teenuste järjepidevuse tagamisel kõrgendatud turvapiirangute tingimustes, mis mõjutavad nende käsutuses olevaid ressursse. Kutsudes kokku kohalikud ja piirkondlikud juhid Elblągis ja Warmia-Masuuria piirkonnas, rõhutas komitee piirialade vaatenurka julgeolekule ja vastupanuvõimele osana ELi poliitilisest tegevuskavast ning vajadust püsiva ja sihipärase ELi toetuse järele, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika ja täiendavate vahendite kaudu, nagu hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni teatis ELi idapiirialade kohta.

Vastupanuvõime ja ühtekuuluvuse tagamine idapoolsetel piirialadel

Osalejad arutasid praktilisi lahendusi hübriidohtudele ja nende mõju territoriaalsele juhtimisele, sealhulgas valmisolekule, kodanikukaitsele, küberjulgeolekule ja kriisikommunikatsioonile. Samuti uurisid nad, kuidas pikaajalise geopoliitilise ebastabiilsuse korral tagada oluliste teenuste järjepidevus ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Seminaril käsitleti ka häiritud kaubanduse ja liikuvuse sotsiaal-majanduslikku mõju ning piirialade taasiseseisvumise ohtu. Osalejad rõhutasid, kui oluline on tugev ja julgeolekuteadlik ühtekuuluvuspoliitika ning piirkondadevahelise koostöö kohandamine, et ELi toetus tugevdaks tõhusalt idapoolsete piirialade pikaajalist vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat.

Seminari teises osas vaatasid osalejad läbi poliitilised lähenemisviisid ja rakendamisnäited, et aidata idapoolsetel piirialadel säilitada arengut ja elukvaliteeti hoolimata häiretest kaubandussidemetes, tarneahelates ja inimestevahelistes kontaktides. Arutelu keskendus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks teostatavatele sammudele ning sellele, kuidas saaks mõõdetavate tulemuste saavutamiseks kasutada ELi tasandi vahendeid ja piiriülest koostööd Euroopas, sealhulgas selliste partneritega nagu Ukraina ja Moldova.

ELi lähendamine piirialade kodanikele

ELi idapiiril asuvad piirkonnad seisavad silmitsi pideva julgeolekusurve ja pikaajalise sotsiaal-majandusliku kohanemisega. Kodanikele kõige lähemal asuva valitsustasandina on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel keskne roll valmisolekus ja vastupanuvõimes, sealhulgas kogukondade kaitsmisel, hübriidohtude vastu võitlemisel ja vähenenud piiriülese teabevahetuse mõju haldamisel. Seminaril kinnitati taas, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused piiril juhivad sellele olukorrale reageerimist, samal ajal kui ELi idapiiri tugevdamine nõuab pikaajalist ja koordineeritud lähenemisviisi, mis viib julgeolekuvajadused vastavusse ühtekuuluvus- ja arengueesmärkidega, mis on kohandatud kohaliku tasandi tegelikkusele.

Tsitaadid:

Warmia-Masuuria vojevoodkonnavanem ja Euroopa Regioonide Komitee liige Marcin Kuchciński (PL/EPP): „Me kutsusime komitee liikmeid Elblągi, mis on üks meie piirkonna suurimaid linnu ja asub vaid 50 km kaugusel Poola-Vene piirist. Tänu meie häälele saab Brüssel teadlikuks konkreetsetest probleemidest, millega meie linnad, omavalitsused ja piirkonnad – Lapimaast Musta mereni – silmitsi seisavad. Komisjon on selgelt tunnistanud, et need vajavad eristaatust ja uusi toetusmehhanisme. Sellised piirkonnad nagu Warmia-Masuuria vojevoodkond ei ole enam pelgalt piirialad - neist on saanud ka Euroopa julgeoleku kaitsjad. Kuigi piirid meid lahutavad, ühendavad meid ühised eesmärgid ja usk, et ühtegi väljakutset ei saa lahendada isoleeritult. Jõudsime järeldusele, et Elbląg on parim koht, kus arutada Euroopa Liidu piirialade uusi probleeme, väljakutseid ja võimalusi. Seminar avas ruumi aruteluks ELi idapoolsete piirialade tuleviku üle, mis on praeguste geopoliitiliste muutuste taustal omandanud strateegilise tähtsuse. Üritusel on ühendatud üleeuroopaline vaatenurk, mis keskendub julgeolekule ja ühtekuuluvusele, ning kohalik vaade elanike igapäevastele probleemidele.“

Dovydas Kaminskas (LT/Renew Europe), Tauragė vallavanem ja Euroopa Regioonide Komitee liige: „Üks peamisi loosungeid, mida komitees kasutame, on õigus jääda. Praeguses geopoliitilises olukorras on Ida-Euroopa Liidu piirkonnad Euroopa kõige haavatavam osa, sest nad on esimesed, kes tunnevad tormilise geopoliitilise olukorra mõju. Küberründed, desinformatsioon, propaganda, relvastatud ränne ja õhurünnakud tekitavad hirmu ja vähendavad usaldust demokraatia vastu. Piirkonnad, linnad ja kogukonnad tegelevad nende küsimustega iga päev. Seepärast on vaja uusi stiimuleid ettevõtjatele, uusi investeeringuid parematesse avalikesse teenustesse ja uusi võimalusi kodanikele, et piirkondadel oleks vähemalt võimalus teha sidusaid edusamme ELis ning et inimesed saaksid jääda oma piirkonda ja seal elada.“

Euroopa Parlamendi liige Jacek Protas (PL/EPP): „Täna sõltub Euroopa Liidu ja kogu meie kogukonna julgeolek idapiiride julgeolekust – meie mandri idapiirkondade julgeolekust. Mul on väga hea meel, et enamik Euroopa poliitikuid on seda mõistnud ning et me ei aruta täna mitte ainult uusi vahendeid ja eritoetust nendele piirkondadele, vaid et juba on tehtud konkreetseid otsuseid, et aidata meil selles äärmiselt keerulises olukorras orienteeruda.“

Lisateave:

ELi ligikaudu 2500 km pikkune maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga kulgeb piki Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat, sealhulgas Venemaa Kaliningradi enklaavi. Alates 2022. aastast on piirialade tegevuskeskkond märkimisväärselt muutunud, vähenenud on piiriülene liikuvus ja suurenenud kokkupuude hübriidohtudega.

Komitee valmistab ette ka idapoolsete piirialadega seotud tulevast tööd, sealhulgas COTERi komisjoni tulevast arvamust Euroopa Komisjoni teatise kohta ELi idapoolsete piirialade kohta.

Euroopa Regioonide Komitee on ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu. CIVEXi komisjon on komitee komisjon, mis vastutab kodakondsuse, valitsemise, institutsiooniliste küsimuste ja ELi välissuhete eest.

Regioonide Komitee varasem töö:

• 2025 – CIVEXi komisjoni väljasõiduseminar Prešovis (Slovakkia) Ukrainaga tehtava piiriülese koostöö teemal;
• 2024 – komitee arvamus „Demokraatia kaitse“;
• 2023 – komitee arvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll võitluses desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu“.

Kontaktisik:
Wioletta Wojewodzka
Tel: +32 (0)2 282 2289
Mobiil: +32 (0)473 843 986
wioletta.wojewodzka@cor.europa.eu