Euroopa kriisideks valmisoleku tugevdamine nõuab tugevat kohalikku ja piirkondlikku kaasatust

Komitee rõhutab vajadust diferentseeritud, kohapõhiste lähenemisviiside järele maaelu arengus.  

Euroopa Regioonide Komitee (RK) 4. veebruari koosolekul C ommission for N atural R esources (NAT) sätestas, et  Euroopa võiks paremini ennetada kriise,   neile vastu seista ja neile reageerida, alates geopoliitilistest šokkidest ja tarneahela häiretest kuni tervisealaste hädaolukordadeni. Arvamuste kogumis   rõhutavad NATi komisjoni liikmed linnade ja piirkondade keskset rolli valmisolekus. Samuti rõhutasid nad tugeva kohapõhise lähenemisviisi tähtsust maaelu arengule pärast 2028. aastat. 

Valmisolek kriisideks  

Hiljutised kriisid, sealhulgas COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, on toonud esile tõsised puudused Euroopa suutlikkuses tagada hädaolukorras esmatarbekaupu, meditsiinilisi vastumeetmeid ja teenuseid. Arvamuse eelnõus ELi varude loomise strateegia kohta,  mida juhib  Pest Vármegye maavolikogu aseesimees János Ádám Karácsony (HU/ECR), väljendab komitee heameelt komisjoni kavatsuse üle tugevdada materiaalset valmisolekut, rõhutades samas, et varustuskindlus nõuab koordineeritud kohapõhist lähenemisviisi. Linnad ja piirkonnad on esimesed, kes kogevad kriiside mõju, ja peamised osalejad, kes tagavad oluliste teenuste järjepidevuse. 

Seepärast kutsub komitee üles kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult valmisolekustrateegiate väljatöötamisse ja rakendamisse, sealhulgas piiriülesesse planeerimisse ja ELi varude loomise võrgustikesse. Euroopa tootmisvõimsuse ja ühtse turu tugevdamine peab käima käsikäes subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemisega, et valmisolekumeetmed kajastaksid territoriaalseid vajadusi ja haavatavust. 

Raportöör Karacsony teatas: „Euroopa peab tõstma oma materiaalse valmisoleku taset. Hiljutised kriisid on näidanud, et meie vastupanuvõime sõltub tugevamast koordineerimisest, läbipaistvast juhtimisest ning tugevatest ja koostalitlusvõimelistest varude kogumise süsteemidest kõigil valitsustasanditel. Linnad ja piirkonnad – sageli esimesed, kes sellele reageerivad – vajavad prognoositavat rahastamist, selgemaid rolle ja kaasaegset logistikataristut, et säilitada oluliste kaupade liikumine häirete ajal.“ 

Terviseturve on Euroopa üldise vastupanuvõime põhikomponent.   Meditsiiniliste vastumeetmete strateegiat käsitlevas arvamuse eelnõus  rõhutatakse, et tõhus tervishoiualane valmisolek nõuab pidevaid investeeringuid kogu kriisiohjetsükli jooksul alates ennetamisest kuni taastumiseni. Kuna tervishoiusüsteemid on enamikus liikmesriikides detsentraliseeritud, on piirkondadel ja linnadel otsustav roll haiglate haldamisel, logistikas, teabevahetuses ja meditsiiniliste vastumeetmete kasutuselevõtul, eelkõige haavatavates ja piiriülestes piirkondades. 

Arvamuses,  mida juhib Lazio piirkondliku omavalitsusüksuse (R egional C) alaline elanik Antonio Aurigemma (IT/ECR), rõhutatakse strate gi c stockpi les, joint p ro curement ja diversifi ed su ply chai ns tähtsust, hoiatades samas, et innovatsiooni ja tootmist ei saa aktiveerida ainult kriiside ajal. Pidev investeerimine teadusuuringutesse, digi tal syste ms, s kills ja civil-mi litary coope ration on e ssenti al to ens ure t imely ja e lõpetavad juurdepääsu elupäästvatele meditsiinilistele vastumeetmetele.  

Rapporteu r Aurigemma märkis: „Hiljutiste ülemaailmsete kriiside edu on näidanud, et EL peab kiiresti tugevdama oma tervishoiu tööstusliku ökosüsteemi vastupanuvõimet ja strateegilist reageerimisvõimet. Tulevane valmisolek peaks põhinema varasematest pandeemiatest saadud õppetundidel ning me peaksime jätkama dialoogi tervishoiualase valmisoleku ning tsiviil-sõjalise kaitse teemal, et tagada õigeaegsed ja tõhusad meetmed.“ 

Need poliitilised sõnumid on tugevalt kooskõlas Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) uue aruandega tõhusa katastroofidele vastupanu võime kohta, mis tugineb komitee uuringule  „Local and regional success stories of investment in disaster resilience“ (Katastroofidele vastupanu võimesse investeerimise kohalikud ja piirkondlikud edulood) (mai 2025). Aruandest  nähtub selgelt, et kohalike ja piirkondlike perspektiivide integreerimine ELi suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkidesse  on väga oluline ning  et tõhus valmisolek ja reageerimine sõltub kohapõhistest teadmistest, tugevast kohalikust valitsemisest ning linnade ja piirkondade aktiivsest kaasamisest kavandamisse ja rakendamisse. 

Mõlemad arvamuse eelnõud on kavas vastu võtta komitee täiskogu istungjärgul Mais. 

R ural d evelopment'i tulevik   

NATi komisjoni liige võttis vastu ka arvamuse kavandi  maaelu arengu tuleviku kohta pärast 2027. aastat, mida juhib  Dol ní Studénk yvallavolikogu liige ra pporteur Radim Sršeň (CZ/EPP). Arvamuse eelnõus rõhutatakse, et maapiirkonnad on olulised ja väärivad suuremat poliitilist tähelepanu. Selles kutsutakse üles käsitlema maaelu arengut kui perspektiivi enne järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, mida toetavad integreeritud rahastamine, süstemaatiline maapiirkondadele avalduva mõju hindamine, territoriaalne toetus ja maaelu selge määratlus. 

Raportöör Sršeň ütles: „Maaelu areng on järgmise programmitöö perioodi raames otsustava tähtsusega. Maailm on muutumas ja uus määrus, mille töötas välja Euroopa C ommi ssion, on väga erinev minevikust – see on r evol ution, mitte evo lution. Selleks et tulla toime kõigi maapiirkondade ees seisvate väljakutsetega, peame minema lihtsalt põllumajanduselt üle holistilisele lähenemisviisile, mu lt i-poliitikale, multif und lähenemisviisile, vältides kiusatust vastanduda maaelu- ja põllumajanduspoliitikale. Ja me vajame kohandatud kohapõhiseid lahendusi, sest iga piirkond on erinev: meil on saared, mägipiirkonnad, äärepoolseimad piirkonnad – seega vajame retsepti lahenduste leidmiseks iga  piirkonna jaoks.“ 

Arvamuse eelnõu on kavas vastu võtta komitee täiskogu istungjärgul Mais. 

Ka koosoleku ajal  

NATi komisjon valmistab ette mitmeid  arvamusi põllumajandusliku toidutööstuse poliitika kohta, mis on seotud uue mitmeaastase finantsraamistikuga pärast 2027. aastat. Liikmed  pidasid täna arutelu järgmistel teemadel: 

• „Ühine põllumajanduspoliitika“, raportöör Piotr Calbecki (PL/EPP); 

• „Ühine kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakt ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitika“, raportöör Thibaut Guignard (FR/EPP); 

• „Põllumajandustoodete ühine turukorraldus ja ELi koolikava“, raportöör Alessio Mammi (IT/PES). 

NATi komisjoni liikmed pidasid seejärel esimese arvamuste vahetuse järgmiste arvamuste üle:  

• „Põlvkondade uuendamise strateegia põllumajanduses“, raportöör Emiliano Garcia-Page Sanchez (ES/PES); 

• liidu elanikkonnakaitse mehhanism, raportöör Adam Banaszak (PL/EA); 

• „Tarbijakeskne tegevuskava 2025–2030 ja ühtse turu tarbijate tegevuskava“, raportöör Adam Ciszkowski (PL/ECR). 

Taustteave  

Fotod ja videod koosolekust.