Kohalikud juhid kaaluvad lihtsama ja vastupidavama ELi loomise kavasid

Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) liikmed arutasid 22. mail ELi ja Šveitsi kahepoolsete lepingute paketti ning Euroopa Komisjoni ettepanekuid lihtsustada õigusakte, integreerida põhiõigused kõigisse valitsemistasanditesse ja kaitsta Euroopa demokraatiat ohtude eest.

Tegevuskava kajastas poliitilist impulssi suurendada konkurentsivõimet, suurendada demokraatlikku vastupanuvõimet ja tugevdada koostööd naabritega.

Lihtsam ja kiirem Euroopa

Koosoleku keskmes oli arutelu ELi õigusaktide lihtsustamise kavasid käsitleva arvamuse üle, mille komitee kiirendab vastuvõtmist 2.–3. juulil. Liikmed väljendasid laialdast toetust Euroopa Komisjoni algatusele „Lihtsam ja kiirem Euroopa“, rõhutades, et liigne bürokraatia koormab märkimisväärselt kohalikke omavalitsusi ja ettevõtjaid, takistab kohalikke investeeringuid ja töökohtade loomist ning aeglustab kriisidele reageerimist. Paljud rõhutasid enamiku ELi õigusaktide rakendamisse kaasatud kohalike omavalitsuste olulist rolli ning kutsusid üles lähtuma ELi eeskirjades tegelikust olukorrast, kaasates varakult linnad ja piirkonnad ning laiendades selliseid mehhanisme nagu tulevikukindluse platvorm, parema õigusloome raamistikud ja territoriaalse mõju hindamised.

Konkurentsivõime suurendamiseks on komisjon käivitanud lihtsustamiskava, mis põhineb neljal sambal: rakendamise parandamine, protsesside lihtsustamine ja kiirendamine, eeskirjade koostamise tõhustamine ja partnerluste edendamine. Üks Euroopa Komisjoni esindaja kirjeldas koostööd piirkondlike osalejatega, eelkõige Euroopa Regioonide Komitee kaudu, kui selle jõupingutuse keskset osa.

Huddinge vallavolikogu liige, pearaportöör Jelena Drenjanin (SE/EPP) ütles: „See on midagi enamat kui bürokraatia vähendamine. Eesmärk on luua raamistik, mis võimaldab ettevõtlikkust ja kaitseb kodanikke. Ja teha seda kõige selgemal, kiiremal ja targemal viisil. Olgu selleks pandeemia, sõda Ukrainas või äärmuslikud ilmastikuolud, me näeme vajadust kiire ja reageerimisvõimelise poliitikakujundamise järele. Peame olema strateegilised selles osas, milliseid õigusakte me esitame ja millal.“

ELi ja Šveitsi suhted ja territoriaalne koostöö  

Päev pärast kahepoolsete suhete tugevdamiseks, süvendamiseks ja laiendamiseks Šveitsiga sõlmitud lepingute paketi parafeerimist ütles ELi pealäbirääkija – Euroopa Komisjoni peasekretariaadi Lääne-Euroopa partnerite direktor Richard Szostak – CIVEXi komisjoni liikmetele, et „kuigi kõiki piiriüleseid probleeme ei lahendata, loodame siiski, et see pakett on samm õiges suunas ja toetab teid teie töös teie piirkondades“.

Szostak kõneles koos Šveitsiga suhtlemise eest vastutava Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhi Andreas Schwabiga (DE/EPP), kes ütles, et lepingutest peaks välja tulema parlamentaarne ühiskomisjon. Ta kutsus ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tõstatama küsimusi parlamendikomisjoniga, öeldes, et „on äärmiselt oluline koondada kõik mureküsimused, et muuta meie kodanike elu võimalikult lihtsaks“.

Poliitilised läbirääkimised 11 kahepoolsest lepingust koosneva paketi üle viidi lõpule 2024. aasta detsembris. Lepingud peavad nüüd läbima ratifitseerimisprotsessi, mis hõlmab referendumit Šveitsis.

Komitee koostab praegu soovitusi, mis loodetavasti tagavad suhete territoriaalse mõõtme austamise ja arendamise. 22. mail toimunud esialgses arvamuste vahetuses rõhutasid CIVEXi komisjoni liikmed selliste algatuste nagu Interreg ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused kaudu tehtava piirkondliku koostöö väärtust ning mitmetasandilise valitsemise tähtsust kahepoolsete lepingute rakendamisel. Nad määrasid kindlaks peamised koostöövaldkonnad, nagu transport, energeetika ja teadusuuringud.

Raportöör, Morazzone kohaliku omavalitsuse liigeMatteo Luigi Bianchi (IT/ECR) ütles: „Uued lepingud pakuvad ainulaadset võimalust tegeleda pikaajaliste piiriüleste probleemidega, nagu inimeste vaba liikumine ja lähetatud töötajate õigused. Minu arvamuses tehakse ettepanek selle kohta, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid koos uute territoriaalse koostöö võimaluste arendamisega aidata kaasa uute lepingute rakendamisele. ELi ja Šveitsi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud koostöö, mida koordineerib Regioonide Komitee, võib anda piirialadele märkimisväärseid tulemusi, edendades tasakaalustatud ja jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengut.“

Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte

ELi põhiõiguste harta, millega võetakse inimõiguste lepingutest tulenevad kohustused üle Euroopa Liidu konteksti, tähistab 2025. aastal oma 25. aastapäeva ning CIVEXi komisjoni liikmed tähistasid seda hetke aruteluga harta kasutamise üle kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

2020. aastal vastu võetud ELi põhiõiguste harta kohaldamise strateegia eesmärk on suurendada harta kasutamist ELi liikmesriikides, ELi institutsioonides, õiguspraktikutes ja kogu elanikkonna seas. Hartas endas keskendutakse järgmisele: kohtusüsteemi sõltumatuse ja õigusriigi tugevdamine; tagada võrdne juurdepääs õiguskaitsele; võitlus diskrimineerimise, vaenukõne ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi rikkumise vastu; ning edendada teadlikkust hartast ja selle kasutamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Komisjon, kes viib läbi harta strateegia vahehindamist, ütles, et käimasolev Eurobaromeetri küsitlus näitab, et üldsuse teadmised hartast on endiselt väikesed. Samuti on see avaliku sektori asutuste õigusala töötajate seas endiselt alakasutatud.

Sopoti linn oli juhtumiuuring selle kohta, kuidas hartat saab kohalikul tasandil kohaldada. Sopotilinnapea Magdalena Czarzyńska-Jachim (PL/Euroopa Allianss) ütles, et tema linn lisab oma arengustrateegiatesse põhiõiguste perspektiivi. See mõjutab investeeringuid, projekte ja eelarvestamist ning on viinud õigustega seotud nõukogude loomiseni. Omavalitsus korraldab ka koolitusi ja seminare, et selgitada, kuidas inimõiguste perspektiivid kehtivad sellistes valdkondades nagu arhitektuur, sotsiaalküsimused, haridus ja tööhõive. Ta nimetas vihakõnet oluliseks päevakajaliseks probleemiks.

Teiste komitee liikmete poolt esile tõstetud probleemide hulka kuulusid sooline võrdõiguslikkus, naistevastane vägivald, poiste ja meeste vaimne tervis, desinformatsioon ning vajadus kaitsta õigusemõistmise eest vastutavaid institutsioone.

Euroopa demokraatia kaitse raamistiku ettevalmistamine

Arutelus ELi kujunemisjärgus demokraatiakilbi algatuse üle rõhutasid CIVEXi komisjoni liikmed, kui oluline on kodanike ja kohalike omavalitsuste kaasamine kõigisse ELi algatustesse, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat, väites, et kaasavad ja kaasatud kogukonnad on manipuleerimise ja suhete katkestamise suhtes vastupidavamad.

Algatus „Demokraatia Shield“, millega praegu konsulteeritakse, kuulutati välja Euroopa Komisjoni ametiaja alguses 2024. aastal ja see peaks kujundama ELi tööd demokraatia edendamisel. Selle eesmärk on kaitsta demokraatlikke protsesse kogu ELis, kaitsta desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest, kasutada digi- ja tehisintellektitehnoloogiat vastutustundlikult ning tugevdada kodanikuaktiivsust.

CIVEXi komisjoni liikmed tervitasid algatust, mille eesmärk on toetada riikide valitsuste tööd. Komitee liikmed nimetasid desinformatsiooni eriliseks ohuks piirialadel, näiteks Kaliningradi lähedal, ning rõhutasid elukestva kodanikuhariduse rolli – ametlike ja mitteametlike kanalite kaudu – väärtuste, kaasatuse, usalduse ja vastupanuvõime edendamisel.

Peamised seotud õigusaktid, mille EL on juba välja töötanud, on digiteenuste õigusakt, uus poliitreklaami läbipaistvust käsitlev määrus ja tehisintellekti käsitlev õigusakt. Samuti töötatakse desinformatsiooni vastu võitlemiseks välja uut kogu ELi hõlmavat mitmekeelset faktikontrolli võrgustikku.