Piirid takistavad jätkuvalt hädaolukordadele reageerimist
Sellel lehel
- Ühtekuuluvuspoliitika
- Piiriülene ja territoriaalne koostöö
Kohalikud ja piirkondlikud juhid on hoiatanud, et haldusprobleemid, mis takistavad ELi sisepiire ületavate hädaabiteenistuste tööd, ohustavad jätkuvaltinimeste elu. Euroopa Regioonide Komitees 20. novembril vastu võetud soovitustes kutsusid nad riikide valitsusi ja piirkondlikke ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi, et saavutada kokkulepped oma naabritega, et võimaldada piiriüleseid hädaabirühmi.
Komitee soovitused, mis põhinevad osaliselt COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustel, aitavad kaasa käimasolevatele läbirääkimistele kaua viibinud ELi määruse üle, milleks on piiriüleste lahenduste hõlbustamise määrus, mille eesmärk on anda riikide valitsustele ja piirkondlikele omavalitsustele raamistik, mis võimaldab neil kõrvaldada piiriülese koostöö takistused. Komitee toetab määrust.
Komitee teeb ettepaneku, et EL võiks julgustada riiklikke ja piirkondlikke haldusasutusi, koostades ja jagades piiriüleste hädaabiteenuste lepingute näidisvormi, tuginedes kogu ELis kasutatavate õiguslike lahenduste ja tegevusprotokollide näidetele.
Arvamuse koostas Rádlo abilinnapea Pavel Branda (CZ/ECR), kelle kogukond asub Tšehhi piiri lähedal Saksamaa ja Poolaga. Hr Branda ütles, et ilma piiriüleste kokkulepeteta saab hädaolukordadele reageerimist ennetada või aeglustada näiteks kutsekvalifikatsioonide, juhilubade, seadmete ja kindlustuse mittetunnustamisega.
Arvamuses märgitakse, et erakorraliste ulatuslike kriiside korral on hädaabiteenistuste piiriülene koostöö tänu ELi õigusaktidele ja riikidevahelistele kokkulepetele suhteliselt sujuv. Päästeteenistuste igapäevast piiriülest koostööd raskendavad aga õiguslikud ja haldustõkked, finantsküsimused ning tehnilised takistused, näiteks sidesüsteemid. COVID-19 pandeemia tõi esile, et sellised probleemid püsivad paljudes valdkondades, hoolimata aastakümneid kestnud kasvavast piiriülesest koostööst, milles lepiti kokku piirkondlikul või riiklikul tasandil.
Komitee kiitis Euroopa Komisjoni ettepanekut ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta kui potentsiaalselt väga kasulikku viisi terviseandmete turvalise vahetamise toetamiseks.
Piiratud keeleoskus on endiselt oluline lisaprobleem. Soovitatavad lahendused ulatuvad reaalajas toimuva tõlketehnoloogia ulatuslikumast kasutamisest ja sihipärasest koolitusest kuni varajase keeleõppeni piirialadel.
Komitee arvamuses, milles öeldakse, et mõned takistused „saaks kergesti kõrvaldada, kui ELi õigustikku nõuetekohaselt rakendataks“, määratakse kindlaks viisid, kuidas riikide valitsused ja piirkondlikud omavalitsused saavad kasutada ELi rahastamisprogramme, õigusraamistikke ja sihtotstarbelisi piiriüleseid mehhanisme piiriülese koostöö, piirkondliku integratsiooni ja vastupanuvõime edendamiseks. Komitee märgib eelkõige, et üha populaarsem õiguslik mehhanism, mille eesmärk on lihtsustada koostööd piirialade vahel – Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused (ETKRid) – on osutunud väga tõhusaks, sealhulgas pandeemia ajal.
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Pavel Branda (CZ/ECR), Rádlo aselinnapea ja komitee arvamuse „ELipiirialadel hädaabiteenistuste koostöö ees seisvate takistuste kõrvaldamine“raportöör: „Arvamuses esitatud soovitustes määratakse kindlaks meetmed, mida tuleb võtta piiriülese koostöö tugevdamiseks hädaabiteenuste valdkonnas. Paljudel piiridel ei saa kiirabiautod või tuletõrjeautod piiri ületada, kuigi see seab ohtu inimeste elu, ning inimesed ei saa kasutada neile kõige lähemal asuvaid haiglaid, kuna nad asuvad teisel pool piiri. Sellised näited on üleskutse liikuda olukorra suunas, kus hädaabiteenuseid on võimalik osutada automaatselt ja andmeid on võimalik saada mõlemal pool piiri, kõrvaldades tarbetud takistused. Piiriala esindajana tean ma vahetult, kui oluline on piiriülene koostöö ja milline on selle tegelik mõju piiriülestele kogukondadele.“
Taustteave:
14. novembril käivitas komitee Budapestis ametlikult Euroopa piiriülese platvormi,mis on Euroopa territoriaalse koostöörühmituste platvormi järglane. Platvormi eesmärk on koondada kõik piiriüleses koostöös osalejad alates piirilinnadest ja -piirkondadest kuni ETKRide ja euroregioonideni. Seni on uue platvormiga ühinenud üle 130 sidusrühma, mida juhitakse partnerluses Euroopa Piirialade Ühendusega (AEBR),Kesk-Euroopa Piiriüleste Algatuste Teenistusega (CESCI)ja piiriülese operatiivmissiooniga (MOT).